Raamatuga televiisori taga

Hakati televiisorit vaatama. Mina olin televiisori ees kõhuli teki all ja alustasin lugemist. Oli ilmunud uus raamat. Kõrvuti olid leheküljed valmis variandiga ja toimetamisvariandiga, kus olid nii toimetamiseelsed vead kui ka parandused. Lugesin toimetamisvarianti, sest see oli keerulisem ja andis ajule rohkem tegevust. Ühel fotol oli Siiri. Minu selja taga istus kaks inimest, kellest üks oli Artur. Ta ütles, et raamatu fotol ja televiisoris näidataval fotol on üks ja sama inimene. Televiisoris hakkas üks tüdruk laulma. Paistis, et ta arvab, et ta jääb igavesti nooreks ja on uus põlvkond. Olin lamavas asendis ja tõstsin teki silmadelt kõrgemale, et paremini ekraanile näha. Toomas imestas, et sellel tüdrukul on nii pikad jalad. Ema seletas, et see ongi normaalne pikkus. Ta hakkas Tooma enda jalgu mõõtma. Toomal olid võibolla jala proportsioonid kerega võrreldes väiksemad. Läksin jalgrattaga sõitma. Sõitsin teist päeva järjest, võidi mõelda, et mul on uus jalgratas. Sõitsin ettevaatlikult ja erinevalt ühest teisest jalgratturist vajutasin korduvalt pidurit. Sõitsin tornmaja kanti. Seal valmistus edasi liikuma prügiauto, seetõttu otsustasin suunda muuta. Tahtsin valida sellist teed, mida mööda prügiauto järele ei sõida, aga ei teadnud tema liikumissuunda. Otsustasin, et lähen täpselt tuldud teed tagasi. Sõitsin mööda autoteed, sest kõnniteel sõitmise eest oleks võinud trahvi saada. Väljaarvatud seal, kuhu olid joonistatud jalgrattateed. Vastu tuli üks teine prügiauto, seetõttu keerasin ikkagi kõnniteele. Kahe posti vahelt läbi sõites imestasin, et nii kitsast praost läbi mahub. Varem olin näinud, et teised mahuvad, aga ise polnud proovinud. Jõudsin tagasi vene kooli juurde, kus vennad olid korvpalli mängima hakanud.