Loobusin reisist

Ühtedel matustel pidasid kõnet järjest erinevate usulahkude vaimulikud, sest kõik pidasid kadunukest enda hulka kuuluvaks. Kõigepealt rääkisid mitme ristiusu haru esindajad, siis veel maausuliste vaimulik ja satanist. Inimesi hakati igast suunast tagasi suruma, aga ei jäetud ühtegi suunda, milles taganeda. Ainult ühes koridoris ei olnud tagasisurujaid. Läksime sinna.

*
Inimesed olid viimaste sündmuste mõjul Euroopa Liidu peale vihaseks läinud ja nüüd oli vist üle poole rahvast Euroopa Liidust väljaastumise poolt. Kõndisin üle Võidu silla, kus üks mees rääkis, et ta ei mäleta, mida ta eile arvas, aga täna ta igal juhul pooldab Euroopa Liidust väljaastumist. Jõudsin bussijaama. Tuli meelde, et täna on meil klassiekskursioon Inglismaale. Klassikaaslased ja õpetaja ootasid sinna sõitmiseks bussi. Otsustasin nendega mitte kaasa minna, et raha kokku hoida. Sõidu raha oli juba makstud ja seda ma poleks enam tagasi saanud, aga vähemalt oleks Inglismaal täiendavad kulutused tegemata jäänud. Mind kutsuti veel kaasa. Kui see oleks olnud päeva esimene üritus, siis oleksin läinud, aga täna oli juba üks üritus olnud ja ma olin väsinud. Hakkasin minema kõndima. Krister tahtis minuga rääkida. Ütlesin, et ma ei jaksa rääkida. Läksin ühte korterisse. Tahtsin seal raadioaparaati numbreid sisestada. Üks mees ütles midagi, mis kostis, nagu oleksin ma tema sõnul loll. Palusin korrata, aga ikka kostis sama moodi. Küsisin numbrite sisestamiseks venna abi. Nüüd võis mind lolliks pidaja veel oma jutule kinnitust saada, et ma ei oska ise sisestada.