Kaks loobumisvõitu

Mängisin Tartu meistrivõistlusi. Neil oli viis vooru. Kolmest esimesest voorust sain kaks võitu ja ühe kaotuse. Panin neljanda vooru jaoks nuppe peale, aga minu komplektist oli üks ettur kadunud. Vastaseks oli üks vana mees. Ta ei tulnud selle laua taha, kuhu ma nupud olin pannud, vaid jäi endisele kohale istuma. Järeldasin, et ta annab mulle loobumisvõidu. Järgmine vastane oli samuti üks vana mees ja sain ka temalt loobumisvõidu, kuigi ka tema oli kohal. Ütlesin, et kuna kaks partiid võitsin mänguga, siis mängin koha peale ja mul on loobumisvõitude üle hea meel, huvitavaid partiisid mängimas käin teistel võistlustel. Üks poiss seletas ära, kuhu ettur oli kadunud. Nimelt oli ta märganud, et minu kella pannal on katki, seetõttu oli ta pandla ära visanud. Ütlesin, et ma ostan siis uue kella. Üks mees rääkis, nagu oleks mitu nooremat meest surnud, aga ma ei teadnud, kas see on tõsi.