Raamat lindudest 4

"Loomade elu" lindude köide leheküljest 300 lõpuni.

Raamatu viimases veerandis on kirjutatud põhiliselt väiksematest lindudest, kes on ühelt poolt ilusamad, aga teiselt poolt vähem iseloomulikud kui sellised suured linnud nagu jaanalind, pingviin või kana. Võibolla laulu poolest on väiksemad linnud iseloomulikumad, aga laulu on raamatus raske edasi anda, kuigi seda on teha püütud. Võõramaisemate lindude puhul on toodud lihtsalt nende laulu häälikkombinatsioon ja ühe kohaliku linnu puhul sõnad, nagu eesti vanarahvas neist aru sai.

Raamatus on pööratud rohkem tähelepanu täiskasvanud lindudele ja vähem poegadele. Seda on öeldud, millega poegi toidetakse, mis võib erineda täiskasvanud lindude söögist, aga pilte poegade kohta eriti ei ole. Raamatu algul on paar tihedalt täidetud värvitahvlit erinevate lindude munadest, nagu need väljastpoolt välja näevad, aga ei olnud vist ühtegi pilti sellest, milline näeb välja loode muna sees. Inimestest autorid on röövinud inimese puhul lapsi iseloomustava sõna "mäng", mida ei kasutata üldse linnupoegade kohta, vaid paaritumise tähistamiseks, mida võiks pidada mängust tõsisemaks tegevuseks, sest uued linnupojad ei kooru selle tagajärjel mitte mängult, vaid päriselt. Lindude munadest ja poegadest on veel juttu, aga kuhu linnud surema lähevad, seda ei mainita, kui just keegi teine neid ära ei söö. Kas rändlind eelistab surra soojal maal või külmal maal?

Üks selts, kellest neil lehekülgedel on juttu, on rähnilised. Rähn õõnestab ise puu sisse õõnsuse, aga autorid peavad teda sellest hoolimata puudele kasulikuks, sest ta hävitab kahjureid, kes ilmselt õõnestavad puud rähnist veel rohkem.

Kõige pikemalt ja kõige viimasena on raamatu viimases veerandis juttu seltsist värvulised. Selle all omakorda räägitakse põhiliselt alamseltsist laululised. Laululine tähendab vist umbes sama, mis laululind, aga kui rahvas vastandab laululindudele vareseid, kes ei laula, vaid kraaksuvad, siis sugukond vareslased on selles raamatus laululiste üks osa.

Eespool oli juttu juba kägudest, kes munevad teiste lindude pessa. Nüüd selgus, et selliseid linde on rohkem, kes ei olegi käo lähisugulased. Ja üks lind on veel selline, kes muneb küll teise linnu pessa, aga vastupidiselt käole ei ole ohtlik teise linnu poegadele, vaid ajab minema vanalinnu ja võtab tema pojad üle. Rongaemaks nimetatakse sellist inimest, kes oma lastest ei hooli, võõrastest poegadest hoolivat lindu tuleb nimetada vist lapseröövliks.

Viimasel nädalal on ajakirjanike ja poliitikute tähelepanu olnud Londonil, aga bioloogid ja etnoloogid pööravad vastupidi suuremat tähelepanu sellistele piirkondadele, kus inimesi elab hõredamalt. Tartus on räägitud, et tahteakse parkidesse elu tuua, mis tähendab puude maharaiumist ja majade asemele ehitamist. Minu meelest puu on rohkem elusolend. Inimesed ei peagi istuma pargis puude all ja õlut jooma, vaid on ilus pargist mööda kõndida, vaadata korraks sinnapoole, kuulata puude kohinat ja hingata puhastatud õhku.

Lindude raamatu lugemise ajal jälgisin ka "Eesti Looduse" numbrite lugemisel neid artikleid, kus on juttu lindudest. Raamatus on väikseim üksus enamasti liik, aga ajakirjas kirjutati alamliikidest, kuigi raamatus nimetati neid samuti vähemalt varese puhul. On räägitud, et selle raamatu süstemaatika on vananenud, sest hiljem on seda geeniuuringutega täpsustatud. Aga ajakirja järgi ei ole geeniuuringud ka üksmeelt toonud, on erinevaid seisukohti. Tõepoolest, kui kahe linnu välimuses ja käitumises on erinevusi ja sarnasusi, siis on erinevusi ja sarnasusi ka kahes geenikombinatsioonis, samuti nende toimes. Kahte lindu, kes ei ole veresugulased, võib nimetuste andmisel siiski lugeda hingesugulasteks. Nagu ühe inimesega võib kattuda perekonnanimi ja teisega eesnimi. Raamatu varasemat osa lugedes ma ei saanud aru, mis liiki tuvid linnas elavad, aga vahepeal sain "Eesti Loodusest" vastuse, et need on kodutuvid. Nüüd lugesin raamatust koduvarblasest, kes on kõige tavalisem varblane. Varblasi on nimetatud ka uulitsapoisteks, aga põldvarblasele vist selline nimi ei sobi. Uulitsaid nimetatakse nüüd tänavateks, kas siis uulitsapoisist on saanud tänavalaps? Nimega kaljutuvi sarnaneb veel nimetus kaljuvarblane ja liiginimega jaanalind raamatu vastupidises otsas kirjeldatav jaanilind.