Suur Piibel

Rääkisin, et ükskord lapsena läksin bussi peale ja nägin seal inimest, kes küsis, kas mul on oma luuletus. Pille lasi minu räägitud loo ajalehte panna. Ajalehes lisas ta nimepidi, kes see küsija oli. Selle järgi oli ta mees, aga mina mäletasin, et naine. Ütlesin, mis ta nimi minu meelest oli.

*
Meil oli külaline. Laua peal oli lahti Suur Piibel. Ütlesin, et see on nii suur, et ma ei ulatu ülemisest servast lugema. Lisasin, et see trükk näitab, kui suur Piibel oleks, kui ta trükkida tavalises kirjas. Või tegelikult on selle tähed tavalisest suuremadki. Selles oli ka illustratsioone. Keerasin lehti. Külaline küsis, kus üks brošüür jäi. Vastasin, et panin selle vist Piibli vahele. Hakkasin otsima. Meil oli hulk külalisi. Mul tuli mõte ruumisviibijatest enne külaliste lahkumist foto teha. Mult küsiti, kas ma teen panoraamfoto. Panin aparaadi panoraamfoto režiimile. Olin arvanud, et see teeb vaate laiemaks, aga eelvaate järgi tundus, et hoopis kitsamaks.