Äärelinna mets

Televiisoris näidati loodust ja seda, kuidas inimesed seda kahjustasid. Aga kuni inimene elas, seni pidi ta midagi tegema. Ühe puu külge olid kinnitatud elektrijuhtmed, aga see polnud puule tervislik. Lähedalt oli siiski näha, et nendel juhtmetel oli isoleer peal, mitte ei olnud tegemist paljaste traatidega, nagu oleks võinud arvata. Tahtsime juhtmed puu küljest lahti võtta. Ronisin puu tüve mööda üles. Varem ma polnud osanud ilma oksade abita ronida. Aga oksad kippusid murduma, seetõttu mõtlesin, et pean puu otsast alla minema, et mitte kukkuda. Puu oksad murdusid sellest hoolimata, et nad olid üsna jämedad. Teised läksid kõndisid kaugemal aia ääres puude all. Läks pimedaks ja mõtlesin, et pean jääma puu otsa, et neile valgust näidata, et nad oskaksid tagasi tulla. Kuigi mina neid nägin, ei pruukinud nemad ise tagasiteed leida. Puude all kõndis palju loomi ja inimesi. Ühed inimesed kõndisid minu suunas, aga jäid seisma ja ei julgenud edasi tulla, sest pidasid mind metsloomaks. Peale muude loomade nägin ka ühte sipelgaõgijat. Ta kõndis ühe puu otsa. See loom ei näinud üldse seda moodi välja, nagu ta oleks võimeline puu otsa ronima. Olime metsas, mis oli ühtlasi ühe linna äärelinn.

*
Olin klassis 205 Toompere tunnis. Mina istusin oma kohal ja õpetaja klassi ees. Ta pidi mulle veerandihinde panema, aga ei teadnud, mis hinnet panna. Mõtlesin, et võibolla mul tuleb aastahindeks neli, kuigi tahan tänavu astuda ülikooli ajaloo osakonda. Võis ka juhtuda, et ma ei saa ülikooli sisse, kuigi ühel varasemal korral olin saanud. Õpetaja kirjutas hinde õpikusse ja andis selle mulle. Ma ei saanud aru, mis hinde ta oli pannud ja kas see on ajaloo või õpiku korra eest. Ütlesin, et ma ei loe hinnet välja, ja panin õpiku üks laud ettepoole. Õpetaja muutis nüüd vist hinde paremaks.