Neljapäev, november 17, 2016

Teine sisseastumine

Olin magistrant. Olin esimesel korral olnud magistriõppes viis aastat, aga sellega sai õppeaeg täis, seetõttu olin tänavu uuesti sisse astunud ja nüüd esimese aasta magistrant. Eelmisel korral olin olnud tasulises õppes ja nüüd tasuta. Esimesel korral ma polnud tasuta kohale sisse saanud, sest minu peaaine oli lähiajalugu, mis oli minu kursusel paljudel. Lisaks oli meil olnud tugev kursus, sest meie bakalaureuseõppesse astumise ajal oli ajalugu olnud populaarne. Nüüd olin oodanud ära aja, mil ajalugu ega lähiajalugu enam nii populaarsed ei olnud ja sisse saada oli kergem. Sel korral magistriõppesse astunutest oli lähiajaloolasi vähem kui teiste õppetoolide alla kuulujaid ühekaupa võetuna. Teise magistriõppe esimesel aastal õppisin natuke hooletult ja kõigis loengutes ei käinud, aga teisel aastal oli mul plaanis väga korralikuks muutuda ja kõik asjad ära teha. Kõndisin mööda Pikka tänavat Kanali bussipeatuse juurest Emajõe peatuse suunas. Oli pime, aga täna laternad ei põlenud. Eespool nägin suurt koera, kes ei tundunud olevat ketis. Seetõttu jäin seisma ja mõtlesin, kas pöörata tagasi. Ööbisin koos emaga ühes kongi moodi toas. Selle kõrval õuel oli hiigelsuur vangistuses hoitav karu. Karu segas magamist, sest ta vahepeal möirgas. Õuel kasvas ka puu. Ütlesin, et karud oskavad puu otsa ronida. Karu võis puu ära murda ja sellega maja lõhkuma hakata. Vaevalt mul see mõte tuli, kui puu murduski. Unenägudes vahel nii juhtus. Karu hakkas mööda murdnud puud aiast välja ronima.

0 vastukaja: