Suusahooaja avasõit

Täna käisin sel talvel esimest korda suusatamas. Sõitsin rohkem kui eelmiste aastate esimestel sõitudel - mitte üks, vaid kaks kanali ringi. Kas on veel eelmiste aastate treeningust kasu või oli täna tempo aeglasem, et vähem väsisin. Esimese ringi sõitsin kanali ees. Suurem osa sellest oli suusarajata. Enda tehtud rada mööda teises suunas tagasi sõitma hakates oli algul tempo kiirem, aga kui ühest mättast üle sõitsin, lõppes libisemine. Suuska alt võtmata teise suusa vastu hõõrudes tuli siiski libisemine tagasi. Teise ringi tegin kanali ja jõe vahel. Seal oli rada olemas. Tuli kaks korda vastu ka teine suusataja. Raja miinus oli, et see läks lõpus puuokste alt läbi, mis puutusid vastu pead. Tegin maateadusliku avastuse, et tagumise kanali ja jõe vahel on traataed, kus jookseb ringi suur koer. Suurim raskus tuli pärast seda, kui olin sõidu lõpetanud. Kuna üks klamber on pooleldi katki, läks sinna jää vahele ja suuska alt saada oli raskem kui kunagi varem. Lõpuks õnnestus suusakepi otsaga jää vahelt välja kraapida ja sain suusa alt. Algul tundus, et suusakepp ei mahu vahele, proovisin ka puuoksaga, mis oli natuke liiga pehme. Taskus olevaid suuskade kokkupaneku klambreid ei tulnud meelde proovida. Suusad on vanad, aga uusi osta on vast veel vara, võibolla peaks proovima kinnitusseadme väljavahetamist. Ma loodan, et ma suusa alt võtmise venimisega ei külmetanud, aga eelmistel talvedel oli pärast suusatamist tuppa jõudes soojem.