Mõtteid ajalehest

Saabusid mõned üliõpilased, kes küsisid ülikooli maleklubi kohta. Neile öeldi, et ülikooli maleklubi ei ole sel õppeaastal koos käinud. Üliõpilased võtsid võtme, et seal ise mängima hakata. Mõtlesin, et kui ma ka sinna lähen, siis nad mängivad arvatavasti omavahel ja mulle ei jätku vastast. Läksin selles suunas. Vastu tuli endisi kursusekaaslasi, kellest osad olid doktorandid ja teised polnud doktoriõppesse jõudnud. Neid ühendas arvatavasti see, et nad olid kõik õpetajakoolituse üliõpilased. Istusin klassis 308 esimeses pingis. Minu selja taga istus Krister. Kuigi ta istus ka üksi, ei läinud ma temaga samasse pinki, aga istusime ilma selletagi üksteise lähedal. Lugesin Kristeri ajaleheartiklit. Märkasin, et selles esineb minu nime. Mõtlesin, et natukese aja eest rääkisin Kristeriga sõbralikult, aga kas ta oli juba enne seda minu kohta ajalehes halba kirjutanud? Vaatasin järele. Krister kirjutas, et ma olevat kirjutanud, et mulle tehti koolis halba. Ma olevat seda öelnud luuletuses, aga polevat ütlemata jätnud. Krister võitles ajalehes kurjusega, aga ei pannud tähele, et kirjutab ise ka kurjal toonil. Ajalehes oli ka üks tuntud inimeste küsitlus. Kõrvalveerul üks poliitik pahandas, et miks ei küsitud poliitikutelt, poliitikut huvitab ainult poliitikute arvamus, aga mitte kirjanike oma, kes teevad nalja. Ühte lehekülge lugesin pikalt, aga mitte juures olevate fotode pärast. Lehitsesin läbi ka järgmised leheküljed, aga sealt ei leidnud midagi lugeda.