Saated Venemaast jätkuvad

Kuulasin esimest korda pärast Vene-Ukraina sõja algust "Müstilise Venemaa" saadet. Viimasel ajal on suurenenud inimeste huvi Ukraina vastu ja Venemaaga seonduv on muutunud vastumeelsemaks, aga Vene ajalugu tuleb endiselt tunda, kui Eesti on kuulunud Venemaa ja Nõukogude Liidu võimu alla. Ajalehes on kirjutatud aga, et praeguste vastastikuste sanktsioonide tõttu ei jõua raamatukokku enam Venemaal ilmuvaid ajakirju, see teeb ilmselt saadete ettevalmistamise raskemaks.

Viimase saate põhiteema oli Hruštšovi rahareform. Mõtlesin, et see võib olla inspireeritud Venemaa praegustest rahalistest raskustest, kuigi saates seda seost ei nimetatud. Aga kui saate lõpu poole alustati uut teemat Gagarini kosmoselend, siis mõtlesin, et rahareformi teema võis ka olla tingitud lihtsalt sellest, et saatesari on sellesse aastakümnesse välja jõudnud.

Kord lapsena käisin koos isaga tuttava raamatukaupmehe pool, kellel oli kodus hästi palju raamatuid, mida sai talt osta. Mind huvitas sari "Seiklusjutte maalt ja merelt", mille raamatuid oli suurte hinnanumbritega, sest need olid ilmunud enne saates jutuks olnud rahareformi, millega rahalt üks null lõpust ära võeti. Mina arvasin, et siis peaks raamatut müüma kümme korda peale trükitud hinnast odavamalt, aga isa arvas, et raamatukaupmees on raamatu peale trükitud hinnaga saanud ja siis peaks ka hiljem hind sama olema. Nüüd raadiosaatest sain teada, et tegelikult oligi see rahareform devalveerimine. Näiliselt oli nulli lõpust koristamine küll revalveerimine, aga hinnad vähenesid vähem kui kümme korda, mõni väiksem hind ei vähenenud üldse.

Mõtlesin, et miks oli devalveerimine vajalik, kui sõda oli seljataga. Kommunistlik majandussüsteem muidugi oli ka rahu ajal turumajandusest saamatum. Tõnissoni majanduskriisi aegset devalveerimist on peetud õigeks sammuks, võibolla oli ka Hruštšovi devalveerimine riigi olukorrale kasulik, võibolla Stalin oli rahakurssi kunstlikult kõrgel hoidnud.

Hruštšov küll vähendas Stalini ajaga võrreldes repressioone, aga valetamine ei lõppenud. Saate järgi valelik karikatuur kujutas rahareformi Ameerika dollarile jalaga virutamisena. Mõte, et madalama kursiga rahale peab jalaga virutama, sarnaneb sellega, kui praegu arvatakse, et väiksema rahvaarvuga riigile peab kallale minema või koolis mõni mõtleb, et nõrgemat peab lööma. Kõik venelased pole vist siiski nii mõelnud, Majakovskilt mäletan umbes luuleridu: "Mõni katki käristaks / raamatu ja palli. / Paha poiss - oktoobrilaps / selliseid ei salli. //  Teine kaitseb nooremaid, / juhib neid ja aitab. / See on tubli, see on hea, / miskit pole laita."

Inimestega kergem

Vint.ee-s läks mul see nädal jälle paremini kui arvutiprogrammiga. Võitsin Fischeri males 1:0 ja tavalises välkmales 2:0. Mitte reitinguarvestuslikus Fischeri male partiis käis must lipp avangus valge etturite vahele h2, valge vastas Of4 ja musta lipp läks kaotsi. Tavalise välkmale vastast tabasid samuti materjalikaotused, kuigi viimases mängus ma pidin kella suhtes tähelepanelik olema, sest vastase käsi oli kiirem.

Hoolsamaksminek

Tahvlile kirjutati matemaatikaülesanded. Küsisin pinginaabrilt, kuidas need saavad sellised olla. Ta juhtis tähelepanu, et seal ei ole võrdusmärk, vaid laineline märk. Ütlesin, et siis küll. Nüüd töötasin ma koolitundides väga hoolsalt. Varem olin ma mänginud küll maleturniiridel hoolsalt, aga koolis istunud suure osa ajast niisama. Esimene kord keskkoolis käies olin aru saanud, et c-klassis ei ole keegi minu sõber, aga ei olnud tahtnud tunnistada, et klassi vahetamine on viga.

Vankri küllakutsumine

Matš arvutiprogrammi Chess 2020 viitsemeistri taseme vastu on lõppenud. Arvuti võitis 2:8. Sain ühe võidu, kaks viiki ja seitse kaotust. Enne matši kirjutatud juhendi järgi pean järgmise matši jaoks 3,5:6,5 või suurema vahe korral taset vahetama.

arvuti - inimene
1. c4 c6 2. Rf3 d5 3. b3 dc 4. bc Og4 5. Rc3 Rf6 6. Vb1 Rbd7 7. d4 e6 8. Vb7 Rb6 9. Of4 Rc4 10. La4 Ra5 11. Vb2 Oe7 12. Re5 0-0 13. Rd1 Rd5 14. Od2 Rb6 15. La5 Ld4 16. Rc6 Lb2 17. Re7+ Kh8 18. Rb2 1:0. Valgel jäi 2 tunnist mõtlemisajast alles 1 tund 59 minutit 20 sekundit, mustal 1 tund 28 minutit 7 sekundit.

Maalimisviis

Hakkasin ühe venna soovil inimest maalima. Mõtlesin, et maalin iga kord ühte moodi, mõned erinevused tulevad iseeneslikult sisse. Varem olin kogu inimese värviga katnud, aga nüüd jätsin valged ribad vahele, mis sarnanesid luuletuse pausidega. Naersin selle üle. Aga värv voolas ise edasi. Nendes kohtades, kuhu olin jätnud valged ribad, oli varsti värvivett eriti paksult. Mul oli pilt juba valmis, kui Tõnu haaras pintsli ja hakkas enne kui ma teda takistada jõudsin pilti töötlema. Minu meelest oli nüüd pilt rikutud, sest Tõnu pintslilöögid olid teistsuguses stiilis kui minu omad.

Kutse kirimalele

Ütlesin Tulvale, et me võiksime omavahel kirimalet mängima hakata. Me ei pea selleks liituma kirimale turniiriga, vaid võime lihtsalt omavahel mängida. Tulva vastas, et me võiksime seda partiid mängida keskkonnas Vint.ee, siis on kindel, et reeglitevastaseid käike sisse ei tule. Avaldasin kahtlust, kas seal keskkonnas saab nii pikka mõtlemisaega võtta. Mõtlesin, et hakkan mõtlema igat käiku täpselt üks tund. Mängin ette läbi erinevaid variante, kuidas partii võib jätkuda. Käike saaks saata paberkirjadena, kuigi selle miinus võiks olla, et paberi peal on koroonapisik. Kui ma mängin ainult ühte kirimale partiid, siis oleks kurb, kui ma peaksin selle kaotama. Võibolla oleks õigem mängida Fischeri kirimalet, aga olin kutsunud tavalisele.

Pöörded elus

Pille jagas maiustusi. Hennule ei jätkunud ja ta hakkas nutma. Mõtlesin, et annan lohutuseks enda maiustuse Hennule. Aga ma olin sellest juba osa ära söönud, parem oli uus osta. Läksin koos Hennuga poe suunas. Jõudsin pikalt ette. Jäin seisma ja hüüdsin Hennu, aga paistis, et ta ei kuule. Vene poisid kuulsid ja tundusid rääkivat omavahel, et paistab, et mul pole mobiiltelefoni, mulle saab kallale tulla. Kuna sellesse kohta Henn ei tulnud, siis läksin teda mujalt otsima. Aga oli karta, et Henn jääb omakorda mind kuskile pikalt ootama. Mul oli see esimene kord koos lapsega poes käia, mul ei olnud veel kogemusi.

*

Uurisin vanu ajalehti ühe ajaloolise isiku teemal. Ma ei teadnud, kui palju aastakäike on mul veel vaadata. See ajalooline isik oli teinud elus pöördeid. Kõigepealt ajas ta ühte poliitikat, siis sellele täpselt vastupidist, siis tegi veel ühe pöörde, mis ei olnud küll kannapööre, aga jälle uues suunas.

Film Ukrainast

Vaatasin aadressilt https://www.youtube.com/watch?v=IjBoAqXhFCM saksakeelset dokumentaalfilmi Ukraina kohta. Selles näidati, kuidas Ukrainas võib näha tohutult laia jõge, tohutult kõrgeid randa uhtuvaid merelaineid ja suuri viljapõlde. Põhiliselt räägiti siiski poliitilisest lähiajaloost. Natuke oli juttu ka keskajast. Sündmustest ei räägitud täpselt kronoloogilises järjekorras, aga põhisuund oli kronoloogiline, see jõudis välja venemeelse ja Moskva toetatud presidendi Janukovitši valitsemisaega.

Et film on saksakeelne, siis pööratakse selles mõningat tähelepanu Saksamaa ja Ukraina sidemetele. Näidatakse, kuidas Saksa kantsler Kohl kohtub Ukraina president Kravtšukiga. Tagasivaatavalt on juttu sellest, kuidas Teise maailmasõja ajal käisid Donbassisis nagu praegugi eriti ägedad lahingud, sest Saksamaa tahtis kätte saada sealseid maa-aluseid söevarusid.

Meenutatakse, kuidas aastal 1991 iseseisvus Ukraina referendumi tulemusel. Ida- ja Lääne-Ukraina vahel säilisid siiski pinged. Nõukogude propagandas oli Ida-Ukraina venekeelseid kaevureid kujutatud kangelastena ja neil olid olnud suured palgad. Vist aasta 1993 kohta öeldi, et sellest ajast hakkas Donbass nõudma autonoomiat. Nõukogude aja kohta meenutati aga, kuidas Hruštšov andis Krimmi Ukrainale ja rääkis vene ja ukraina rahva sõprusest. Kuigi juttu oli ka Stalini aegsetest massirepressioonidest ja Ukrainas korraldatud näljahädast. Lääne- ja Ida-Ukraina erinevuse kohta öeldi, et Lääne-Ukrainas peeti Banderat kangelaseks ja Ida-Ukrainas fašistiks.

Räägiti korduvalt, et iseseisvunud Ukrainas oli suur korruptsioon. Näidati, kuidas parlamendisaadikute vahel toimusid rüselused. Meenutati oranži revolutsiooni, mis tõi võimule Juštšenko ja Timošenko. Hiljem jäi Timošenko presidendivalimistel alla venemeelsele kandidaadile Janukovitšile. Timošenko anti kohtu alla.

Jäätunud veekogud

Sõitsime autoga maakohta. Autost väljudes nägime kahte järve, mis olid jääs. Linnas olid veekogud jäätunud siledalt, aga maal olid jäätunud lained ja nüüd olid veekogu pinnal jääst lained. Võibolla oli see küll maakohtades tavaline, aga ma olin vähe ringi liikunud, ma ei teadnud. Kohe autost väljumise järel kutsuti sööma. Ma veel ei tahtnud, autosõit ja söömine oleksid olnud kaks füüsilist tööd järjest, ma tahtsin vahepeal midagi vaimset teha. Pealegi enne autosse istumist olime ka just söönud. Läksin trepile. Kuigi hoidsin käsipuust kinni, tundus see järsk trepp kukkumisohtlik.

Võidukas laupäev

Täna võitsin Vint.ee-s kõik kolm välkmalepartiid. Esimene vastane oli minust madalama reitinguga, ta arendas avangus vigurite asemel ettureid, kaotas kõigepealt etturi ja seejärel jättis lipu ette. Teine vastane oli üle 2000 reitinguga. Esimeses mängus kaotas ta g3 viguri, kui valge ratsu oli g3 ja kuningas h2 ning mustal oda h4 ja lipp käis c7. Valge ei saanud ratsule kaitset juurde panna ega sidumise tõttu sellega eest käia. Järgmises mängus sama vastane lõi kaitseta vankri käiguga La1, aga vastuse Ob2 järel oli lipp lõksus.

Vigur kolme etturi vastu

inimene - arvuti
1. e4 c5 2. Rf3 d6 3. Ob5+ Rc6 4. 0-0 Og4 5. h3 Of3 6. Lf3 g6 7. Rc3 Og7 8. Ve1 a6 9. Oc4 Rf6 10. e5 Re5 11. Ve5 de 12. Lb7 0-0 13. Oa6 Ld6 14. Oc4 Vfb8 15. Lf3 Oh6 16. Le2 Of4 17. Rb5 Lc6 18. g3 Oh6 19. Le5 Vb5 20. Ob5 Lb5 21. Le7 Lc6 22. Le1 Ve8 23. Lf1 Og7 24. d3 Rd5 25. c3 Lf6 26. Od2 Lf3 27. Ve1 Ve1 28. Oe1 Rb6 29. Od2 Ra4 30. Oc1 Kf8 31. Kh2 Ke7 32. Le1+ Kd7 33. Le3 Le3 34. fe Ke6 35. Kg2 g5 36. g4 f5 37. gf+ Kf5 38. Kf3 h5 39. e4+ Kg6 40. a3 Oe5 41. b4 Oc3 42. bc Rc5 43. Ke3 Rb3 44. d4 Rc1 45. d5 Kf6 46. Kf3 Ke5 47. a4 Rd3 48. Ke3 Rc5 0:1. Valgel jäi 2 tunnist mõtlemisajast alles 55 minutit 47 sekundit, mustal 1 tund 58 minutit 19 sekundit. Enne viimast partiid juhib arvuti 2:7. Kui ma ei eksi, siis esimese järgu normi kinnitamiseks pean saama veel vähemalt pool punkti.

Ülesande raskus

Rääkisin, et ükskord oli koolis üks matemaatikaülesanne hästi lihtne, see oli varasema klassi oma. Klaus hakkas praegu seda ülesannet lahendama. See oli keerulisem kui ma arvasin, nii et võibolla polnudki sama ülesanne. Ülesandes tuli leida kaks viisi, kuidas jõuda maleratsuga kindla käikude arvu abil ühest ruudustiku servast teise.

"Võitlus tuleviku pärast" 2

Tarmo Vahter. „Võitlus tuleviku pärast. 1933–1936: Pätsi aja rääkimata lood“. Heliades OÜ, Tallinn 2021. Praegu loetud varem pooleli jäänud kohast lõpuni. Kokku 400 lehekülge.

Raamatus kirjeldatud aja sisse jäävad Berliini olümpiamängud. Seal võistles edukalt Palusalu. Minu isapoolne vanaema luges kord ette salmi: „Palusalu, anna valu, / riigivanem kingib talu“. Raamatus on tsiteeritud selle salmi esimest poolt, mida oli Berliini olümpiamängudel ergutushüüdena kasutatud. Tundub, et salmi teine pool on väljaspool olümpiamänge juurde luuletatud.

See ei olnud raamatu järgi ainus ergutushüüd. Raamatust jäi meelde, et Palusalu ergutati ka sõnadega „Urra, urra – murra, murra“. Selline salm tundub mulle juba ühekordsel lugemisel tobe. Ei tea, kas sportlane kannatab välja, kui teda ebaõnnestunud luuletustega ergutatakse. Mäletan, et kunagi oli lühikest aega väga populaarne laul „Lambada“, mis varsti hakkas inimestele närvidele käima. Ka mõne muu laulu kohta on mõni kuulaja öelnud, et see on ära leierdatud. Mõni inimene ütleb, et ta ei taha üldse luulet lugeda, ta loeb ainult proosat.

Mitte kõigil Eesti sportlastel ei läinud Berliinis nii hästi kui Palusalul. Üks sportlane oli pikalt nutnud, kuna ta ei võitnud. Malemaailmameister Kasparov on arvanud, et kes tahab olla parim ja ei ole, see peabki õnnetu olema. Mulle tundub see arvamus kahtlane, kui kaks parimat on võrdsed, võiksid niiviisi kõik osavõtjad õnnetud olla. Ma olen tähele pannud, et kui ma maleturniiril mõtlen, et tulemus ei ole oluline, siis tuleb tulemus parem, sest närvid ei hakka streikima. Kui võistelda põhimõttel, et tähtis pole võit, vaid osavõtt, siis see võib tähendada ka hoolsat eeltreeningust osavõttu.

Ülikoolis oli Kasekampi seminaris juttu, et Berliini olümpiamängudel kasutasid ka muude maade kui Saksamaa sportlased natsitervitust, mida nimetati olümpiatervituseks. Nüüd loetud raamatus on öeldud, et kõigi maade sportlased sellega siiski kaasa ei läinud, kuigi Eesti sportlased läksid. Eesti ajakirjanduses kirjutatud, et olümpiatervitus ei olegi natsitervitus, vaid natuke teistsugune ja oli juba varem kasutusel olnud.

Kirjutati ka iludusvõistlustest. Ei peetud mitte ainult ühte iludusvõistlust, vaid neid oli suur hulk erinevate nimede all. Seetõttu mõtlesin, et kuigi feisbukki veel ei olnud, olid juba feisbuki eelkäijad. Lugesin üks päev „Spiegeli“ võrguväljaande arhiivist otsinguga ’Napoli’ varasema aastakümne artiklit, kuidas 20. sajandil korraldati kõigepealt missivõistlusi ja seejärel kutsuti võistluste võitjad filminäitlejateks. Nüüd loetud raamatus aga näidatakse, kuidas võistluste võitja võib otsustada lambakarjaefekt. Kui keegi hakkab võitja valimisel nalja pärast skandeerima juhusliku kandidaadi nime, siis tuleb kogu saal sellega kaasa. Pärast filmivaatajad ei pruugi aru saada, miks selline näitleja on valitud.

Eestis peaks olema kaks Oskar Lutsu majamuuseumi, aga raamatus kirjutatakse, et tal on elukohti olnud rohkemgi. Lutsu elu ei olnud kerge, sest ta tegi kirjatööd, mis nõuab vaikust, aga naabrite hääled kostsid seintest läbi. Raamatus vaadeldud ajal ehitati Lutsule uus maja Tartusse Riia maanteele, aga seal oli jälle palju liiklusmüra. Mõtlesin, et korteritevahelised läbikostmatud seinad ei pruugi aidata, kui mõnel kirjanikul on endal suur pere, ka pereliikmed tekitavad helisid.

Lutsu kohta kirjutatakse veel, kuidas ta kirjutas raamatu käsikirju mitu korda läbi. Mõtlesin, et kui tal sissetulek sõltus ilmunud raamatute arvust, siis võis viimistlemine sissetulekut vähendada. Teiselt poolt neid autoreid, kes ei viimistle, ei pruugita üldse avaldada.

Kirjutati ka poliitilisest ajaloost. Jaan Tõnissoni puhul ei rõhutata tema suuri teeneid, vaid seda, kuidas ta oli suurtes rahalistes raskustes. Minu meelest majanduskriisi järgsed rahalised raskused ei pruugi näidata, et Tõnisson ei oleks olnud andekas majandusmees. Majandusajaloolased hindavad tema krooni devalveerimise otsuse läbisurumist õigeks sammuks, aga see tuli Tõnissoni populaarsusele tol ajal kahjuks, seega ilmselt ka „Postimehe“ rahalisele olukorrale. Raamatus tsiteeritud arvamused, nagu oleks Tõnisson devalveerinud krooni isiklikest rahalistest raskustest vabanemiseks, tunduvad lihtsalt kollane ajakirjandus. Tõnissonil võisid sel hetkel ju ka isiklikud raskused olla, aga lisaks olid kogu riik ja maailm kriisis.

Loenduri uus versioon

Eile tuli kiri, kus öeldi, et blogi loendurist Google Analytics tuleb uus versioon ja sellele saab kohe üle minna. Seda ma ka tegin. Vahetamise protseduur ei olnud tehtud kõige lollikindlamaks, seetõttu võttis vahetamine aega. Võibolla ma pole osanud ka veel kõiki õigeid liigutusi teha, igal juhul praeguse seisuga pole uus loendur nii hea kui oli vana. Vana ma enam ei näe.

Võitlus robotitega

Aktuaalne Kaamera oli täna millegipärast venekeelne. Põhjenduseks midagi ei öeldud, aga keelevahetus võis näidata, et on toimunud riigipööre. Mõtlesin välja abinõu, kuidas selles Aafrika riigis valitsevate robotitega võidelda. Selleks hakkasin levitama valeinformatsiooni. Robotid uskusid kõike, mida räägiti. Aga minu abinõu ei aidanud kaua, sest üks teine inimene hakkas levitama tõepärast informatsiooni ja robotid uskusid ka seda.

Arstide hooaeg

Panin täna teist päeva järjest äratuskella varasemaks, sest emal ja isal oli perearsti aeg ja nad kutsusid mind kaasa. Muidu oleks saanud magada natuke kauem, aga kasutan isaga sama vannituba ja kasutamise ajad ei saa kattuda. Näitasin perearsti õele murdunud varbaküünt ja oletasin, et murdunud koht tuleb maha võtta, et uuel küünel oleks kasvamiseks ruumi. Ta oli nõus, mind saadetakse kirurgi juurde edasi, aga mitte silmapilk. Pärast polikliinikust tulekut proovisin olla kodus poolunes, et unevõlga tasa teha ja unisusest lahti saada.

Murdunud hamba ravi

Kui mul nädal tagasi hammas murdus, siis ei järgnenud hambavalu, vaid keelt oli valus liigutada, vist tekkinud terava hambaauguserva tõttu. Mul ei olnud kohe aega hambaarstile minna ja nädala teisel poolel olid pühad. Küsisin apteekrilt nõu, mida teha. Ta pakkus valuvaigistit, aga ma ütlesin, et valu on talutav, ma tahan keelt ravida. Seepeale soovitati pärast söögiaegu suud soolaveega loputada. Soovitati panna üks teelusikatäis soola klaasi vee kohta, et soola poleks liiga palju. Soolaveega loputades valu vähenes, aga söögiaegadel või rääkides võis tagasi tulla.

Eile vaatasin hambapolikliiniku koduleheküljelt, et ka erakorralise hambaravi jaoks tuleb registreeruda. Seal ma polnud varem käinud ja mulle oli räägitud, et vanasti tuli vara hommikul kohale minna. Täna panin äratuskella varasemaks, et esimest korda elus erakorralise hambaravi aeg kinni panna. Ma telefonist kõiki sõnu selgelt ei kuulnud, seetõttu ma pole päris kindel, kas ma sain erakorralise aja, igal juhul öeldi, et vabasid aegu on üks. Küsiti, kas ma tahan hammast välja tõmmata või midagi muud teha. Vastasin, et ma ei tea, mida vaja on, ma pole hambaarst. Pärast sain aru, et hammast välja tõmmata lasevad vist need, kellel raha on vähe. Saadud ajani oli mõni tund aega ja magasin veel poolteist tundi.

Ma ei teadnud täpselt, mis kell ma pean hambaarstile jõudmiseks kodust väljuma. See oli ka alles teine kord uue asukohaga majja minna. Jõudsin raviasutuse ette üle poole tunni liiga vara, istusin maja ees pingil ja mõtlesin ning tegin vaatlusi. Kabinetti sisse kutsuti vist kinni pandud ajast natuke varem. Seletati, et hammas murdus sellepärast, et varem pandud plomm on hamba ära lõhkunud. Mul pole varem nii suurt auku ravitud, aga ravi sai teha ilma tuimestuseta. Tehti röntgen, et vaadata, ega hamba all põletikku pole, seda ei leitud. Röntgen tehti pika vaheaja järel tervest suust, aga mujalt auke ei leitud.

Pärast hambaarstil käimist oli toitu närides keelel valu vähem, aga söögiaja lõpul hakkas see uuesti torkima. Samuti pani marinaad keele ühe poole kipitama. Kasutasin vähemalt ühe korra veel soolavett.

Enne varast äratuskella

Öeldi, et ühe ennustuse kohaselt on tulevikusõda selline, et visatakse haisvaid kalu üle riigipiiri. Vastasin, et seda on varem ka räägitud ja selline sõda on vist juba toimunud. Igat asja ei tahetagi saada.

Martsipan üle Eesti

Ema ostis hiljuti martsipani. Kolm martsipanikuju viisin kolmapäeval Tallinnasse, kolme pildistasin täna Tartus ja pärast seda jagati need lihavõttepeol laiali.

Tugev iseloom

Kirjutati, et ühe inimese vaated sarnanevad väga minu vaadetele. Lisasin sellele blogile kommentaari. Kui sinna pärast vaatasin, siis ei olnud minu kommentaari üles riputatud ja nägin märget, et kommentaarid jäävad ainult blogi omaniku teada.

*

Kristerist oli sõjas järgi jäänud ainult väike tükk. Tal oli tugev iseloom, ta jätkas töö tegemist. Üks tüdruk esitas Kristerile ühe küsimuse. Krister hakkas nutma ja ütles, et tema jaoks on tema välimus probleem. Aga selgus, et see polnudki õige Krister, vaid ainult pettuseks välja pandud nukk. Õigel Kristeril ei olnud ühtegi vigastust.

Lihavõtte laupäev

Lihavõtte laupäev on kalendri järgi tööpäev, seetõttu võib ette võtta traditsioonilise suure maalritöö. Laupäeval mune veel ei sööda, seega neid ka ilma poksikindata ei poksita. Head isu!

Vaheaja järel unenägu

Tõnu süüdistas mind, et ma võtan ühe tema asja endale. Vaidlesin vastu, et see asi ongi minu oma, mina olen talle oma asja andnud. Võõrad kolmandad inimesed ütlesid ka, et mina võtan Tõnu asja endale.

Võidud erineva materjaliga

Mängisin täna Vint.ee-s kahe erineva vastasega Fischeri malet ja võitsin mõlemat 1:0. Esimese vastase vastu oli mul kvaliteet ja kaks etturit vähem, aga panin kuninga, ratsu ja vankri ning vastase etturite koostöös keset lauda mati. Sel hetkel Fischeri male osakonnas rohkem kedagi ei olnud ja tavalise male osakonnas keegi mängida ei soovinud, seetõttu tegin vahepeal majapidamistöid. Võrgukeskkonda tagasi pöördudes sain ühe partii veel mängida, jälle valgetega. Vastane kaotas avangus kaks etturit ja kahis viguri etturi eest ning arvas võibolla ekslikult, et kaotab ka vankri. Kuigi tal oli üle poole mõtlemisajast veel alles, ei teinud ta mängus enam ühtegi käiku ega ka ei alistunud, vaid lasi kellal lõpuni tiksuda.

Viik mustadega

arvuti - inimene
1. d4 Rf6 2. c4 e6 3. Rc3 Ob4 4. e3 0-0 5. Od3 d5 6. Rf3 dc 7. Oc4 c5 8. 0-0 b6 9. dc Oc5 10. Le2 Ob7 11. Vd1 Le7 12. e4 h6 13. Of4 Rc6 14. e5 Rd7 15. Re4 a6 16. a4 Rb4 17. h3 Vac8 18. Kf1 Vc7 19. Vac1 Vfc8 20. Od2 Oe4 21. Le4 a5 22. Lg4 Kh8 23. b3 Rc6 24. Of4 Oa3 25. Vc2 Rc5 26. Oe3 Vd8 27. Vd8+ Ld8+ 28. Vd2 Vd7 29. Vd7 Ld7 30. Ke2 Ob2 31. Oc5 bc 32. Ob5 Ld5 33. Oc6 Lc6 34. Lc4 Ld5 35. Ld5 ed 36. h4 h5 37. Rg5 Kg8 38. f4 g6 39. Kf3 Kf8 40. g4 hg+ 41. Kg4 Ke7 42. Rh7 d4 43. Kf3 Oc1 44. Rg5 Od2 45. Re4 Ob4 46. Kg4 Ke6 47. Kf3 Oa3 48. Rg5+ Ke7 49. Re4 Ob4 50. Kg4 Ke6 51. Kf3 Oa3 52. Rg5+ Ke7 53. Re4 Ke6 viik. Valgel jäi 2 tunnist mõtlemisajast alles 1 tund 58 minutit 3 sekundit, mustal 42 minutit 4 sekundit. Arvuti juhib matši 2:6.

Täna Tallinnas

Käisin täna seitsmeaastase vaheaja järel Tallinnas, sest pidin kirjanike majas toimunud seminaril esinema. Tegin Tallinnas ka fotosid. Blogisse panen kaks fotot kirjanike majast ja ühe tagasisõidu rongi aknast enne sõidu algust.

Hamba murdumine

Eile lõunat süies tundus, nagu leiva sees oleks olnud kivi. Kontrollisin peeglist, ega hammas ei murdunud, ja vähemalt ühe hamba küljest paistiski tükk puudu olevat. Keelega on ka tunda, et mingi serv on teravamaks läinud. Võimalik, et leiva sees siiski kivi ei olnud, võibolla jäi hamba ette juba murdunud hamba tükk. Enne leiba olin närinud sousti seest lihakõõluseid ja pole võimatu, et hoopis need andsid hambale viimase hoobi. Varem mul pole hammas murdunud, kuigi ribikonte närides olen näinud murdumise ohtu.

Enne tundi tahvli ees

Läksin kodu poole. Ma ei astunud samme, vaid ainult nõksutasin ennast, aga liikusin edasi. Mul ei puutunud jalad maapinda, vaid hõljusin hästi natuke maapinnast kõrgemal. Seda tähendasidki vist laulusõnad "Kätes rool, nii maanteel ma lendan". Varem olin ma olnud kõigist teistest jalakäijatest kiirem, aga täna ei jõudnud kuidagi ühest naisest ette. Vahepeal juba jõudsin, aga kodu lähedal nägin, et ta on jälle minust ees, ta oli keeranud minust erineva koha peal.

*

Kirjutasin ajalehele Euroopa Liidu teemal lugejakirja. Viimasel ajal olid kõik minu kirjad avaldatud, aga tänane tundus halvemini välja tulevat ja võibolla see oleks jäetud avaldamata. Kiri oli ka üsna lühike. Mõtlesin, kas ma ikka pidin selle kirja saatma, ema loeb seda lehte.

*

Oli algamas matemaatikatund klassis 306. Olin pannud oma koti tavalise koha peale uksepoolse rea eelviimasesse pinki. Mõtlesin, kas ma istun ikka veel Arieli kõrval, ta võib ju lüia. Aga selgus, et minu koti kõrval oli Eriku kott. Läksin tahvli juurde, kus Krister esitas mulle matemaatika kohta küsimuse. Varem oli ta minust paremini matemaatikat osanud, aga nüüd pidas minu oskusi suuremateks. Seletasin, et kui kirjutada arv koos tähega murrujoone kohale, siis on see sama hea, kui kirjutada sama arv murrujoone ette. Mõtlesin, kas see ikka on nii. Krister küsis, miks on tahvlile joonistatud pilt värviline. Seletasin, et see on kõik joonistatud üheainsa kriidiga, aga see kriit võtab erinevaid varjundeid. Varjundid ei pruugi alati vastata joonistatud objektidel looduses esinevatele värvidele. Istusin tunnis eelviimases pingis Sandri kõrval. Õpetaja Holts rääkis sellist juttu, et vahepeal panime pea laua peale ja naersime.

Mõtted ohtudest

Kõndisin mööda teed. Eespool ühed poisid ja üks tüdruk loopisid üksteisele palli. Jälgisin, et ma palliga pihta ei saaks. Kui olin neist juba möödas, vaatasin veel selja taha, et pall mulle pihta ei lendaks. Kui olin natuke maad edasi kõndinud, siis enam ei vaadanud, arvates, et nii kaugele pall ei lenda. Mõtlesin, et ma ei ole enam üldse teistega midagi koos teinud. Vanasti ma mängisin ka üksi, siis see mind ei häirinud, aga nüüd häiris. Aga ma ei saanud enam teistega midagi koos teha, sest nüüd ühise tegevuse puhul ma kogu aeg muretsesin, et teen midagi valesti. Jõudsin kooli. Unustasin maski ette panna. Praegu ei olnud enam maski kandmine kohustuslik ja keegi seda ei kandnud, aga minu meelest võis niiviisi ikkagi koroona saada. Püüdsin hingata läbi jopi krae, et sellega maski asendada. Mõtlesin, et seni on õnnestunud koraanasse nakatumist tänu maskidele vältida, aga võibolla nüüd saan koroona.

Põhiseaduse osa

Võtsin uuteks uurimisteemadeks neli vana ajalehte korraga, otsisin need ajalehed kapist välja. Mõtlesin, et võin hiljem teema kitsendada ühele ajalehele. Mõtlesin, et ma ei pea süstemaatiliselt lugema, võin seekord lugeda ka juhuslikke artikleid. Sõin voodi peal maiustusi. Vanas väliseesti lehes kirjutati, et väliseestlastele oli käinud esinemas mitu kodueesti muusika tähte. Tähtedeks nimetati soliste. Ajalehes kritiseeriti, et kõik need tähed olid karjeristide lapsed.

*

Politsei oli ühe naise koera maha lasknud. Naine nuttis, et meest ei olnud tal juba varem ja nüüd ei ole koera ka. Aga see koer oli olnud suur, kuri ja ketist lahtine ning oli ukse peale läinud politseid rünnanud.

*

Varem oli kasutatud sõna preambula, uuemal ajal preambul, mida kõik ei pidanud õigeks. Nüüd üks mees tegi ettepaneku, et võiks kirjutada põhiseaduse teksti sisse, mis on õige sõna ja kasutada ühte teist ladina keele grammatilist vormi. Hakkasin sellele mehele kirjutama kirja, et preambula on õige ja preambul vale sõna. Tahtsin lisada, et põhiseadus on teiste seaduste suhtes ülimuslik ja seda ei saa muuta kavandatud viisil tavalise seadusega. Riigikogu otsuse asemel oleks olnud vaja rahvahääletust. Vaatasin selja taha ja nägin, et üks mees loeb üle minu õla, mida ma kirjutan. Ütlesin talle, et üle õla ei tohi lugeda. Ta irvitas ja ütles, et tal jääb minu nägu ka meelde.

Imelik loeng

Olin käinud koos klassiõdedega Moskvas. Varem olin käinud koos klassivendadega Pihkvas. Tegelikult oli mõlemal korral kaasas nii poisse kui ka tüdrukuid, aga esimene kord olid mulle tähtsamad poisid ja teine kord tüdrukud, sest olin vahepeal vanemaks saanud.

*

Istusin uue õppejõu loengus. Algul rääkis ta ise, seejärel käivitas video, kus oli oma jutu ette salvestanud. Ma ei konspekteerinud midagi, sest loeng oli imelik. Vahepeal lauldi ja vahepeal tehti muid selliseid asju.

Tapmiskeelud

Kirjutatakse, et 19. sajandil olid sõjad rahvusvahelise õiguse järgi veel lubatud, need keelati ära alles pärast Esimest maailmasõda Kelloggi-Briandi ehk Briandi-Kelloggi paktiga, olles praegu lubatud ainult enesekaitseks või ÜRO loa korral. Tegelikult on Piibli kümme käsku juba tuhandeid aastaid vanad ja need keelasid Piibli usku inimestele tapmise, sõda otseses tähenduses ilma tapmiseta ei ole aga võimalik. Mõni teine Piibli käsk küll nõuab tapmist, aga kümme käsku peaksid olema tähtsamad. Enne Venemaa rünnaku algust Ukrainas kirjutas üks feisbuklane, et Venemaa on kristlik ja Lääs fašistlik. Aga mis kristlane see on, kes kümmet käsku ei täida? Magistritöös näitasin, et fašismile on küll sõda meelepärane asi, nagu fašismi teoreetikud on kirjutanud, kumb praegune osapool siis ikkagi fašistlikum on? Piibel pole ainus püha tekst, mis tapmise keelab. Olen õppinud, et džainistid peavad vältima ka putukate tapmist.

Etturite arv ja kaugus

inimene - arvuti
1. e4 d5 2. ed Ld5 3. Rc3 La5 4. d4 Rf6 5. Oc4 Rc6 6. Rf3 Of5 7. Od2 Rb4 8. Ob3 Lb6 9. Ra4 Ld6 10. Rc5 Lb6 11. Re5 Rbd5 12. Rc4 Lc6 13. Ra5 Lb6 14. Rab7 a5 15. Oa4+ Od7 16. Rd7 Rd7 17. Od7+ Kd7 18. Rc5+ Ke8 19. c3 e6 20. La4+ c6 21. Rd3 Od6 22. 0-0 La6 23. Re5 Lb5 24. Lb5 cb 25. Vfe1 a4 26. a3 Vc8 27. Ve2 f6 28. Rd3 Kf7 29. Vae1 Vhe8 30. Rb4 Rb6 31. Oe3 g5 32. Vd1 Rd5 33. Rd5 ed 34. Vde1 Vcd8 35. g4 h5 36. f3 hg 37. fg Vh8 38. Vf1 Vh4 39. Vg2 Ke6 40. Of2 Vh3 41. Ve1+ Kd7 42. Og3 Og3 43. Vg3 Vh7 44. Vge3 Vdh8 45. V1e2 Vh4 46. Vg3 Kd6 47. Vf2 Ke6 48. Ve3+ Kf7 49. Vg2 V8h6 50. Vf3 Ke6 51. Vf5 Vg4 52. Vf6+ Kf6 53. Vg4 Kf5 54. Vg2 Vh4 55. Ve2 Ve4 56. Vf2+ Kg4 57. Kg2 Ve3 58. Vd2 Kf4 59. Vf2+ Ke4 60. Vd2 g4 61. Kf2 Vh3 62. Ke1 Ke3 63. Vg2 Kd3 64. Kd1 Vf3 65. Vd2+ Ke3 66. Ve2+ Kd3 67. Vd2+ Ke3 68. Ve2+ Kd3 69. Vd2+ viik. Valgel jäi 2 tunnist mõtlemisajast alles 47 minutit 48 sekundit, mustal 1 tund 58 minutit 11 sekundit. Arvuti juhib matši 1,5:5,5 ja on selle partiiga matši võitnud, aga matši lõpuni jääb kolm partiid.

Avastamata funktsioonid

Uurisin üle tüki aja süntesaatorit. Selgus, et sellel oli rohkem funktsioone kui ma olin arvanud. Süntesaator oli olnud kaua karbis ja ma polnud seda sealt välja võtnud. Nüüd nägin, et lisaks salvestatud muusikale saab sellega kuulata ka erinevates keeltes ja erinevate aastate salvestatud kõnesid. Kõige rohkem kõnesid oli 1950. aastate keskelt. Teadsin, et süntesaatoril on ühe väikese maatüki kaart, aga nüüd avastasin, et kaardil saab edasi sõita, nii et see näitab kogu maailma.

Vähemalt üks võit

Täna mängisin Vint.ee-s kõigepealt ühe vastasega kaks tavalise välkmale partiid. Ta võitis mõlemad, esimeses mängus said minu materjalikaotused alguse sidumise tõttu kvaliteedi äraandmisest, teises mängus olin lipulõppmängus ajapuuduses ja vastase ettur ähvardas lippu minna. Tahtsin seisu päästa tulede abil, aga panin lipu ette. Ma ei tahtnud mängupäeva ühegi punktita lõpetada, aga esialgu tegin vaheaja. Sõitsin kolm kilomeetrit trenažööriga ja läksin vaatama, kas pärast füüsilist treeningut on vorm parem. Esialgu tundsin ennast just unisemana. Aga nüüd oli Fischeri male huviliste arv kasvanud ja oli võimalik mängida seda mängu. Esimeses Fischeri male partiis sain veel kiirema kaotuse, olin avangus toimunud löömiste seeria järel vähemmaterjaliga ning alistusin kiiresti. Vastane kordusmängu ei soovinud, aga varsti saatis tõenäoliselt teine inimene mulle uue Fischeri male kutse, nii et sain mängida seda ka mustadega. Jõudsime vankrilõppmängu, kus mul oli ettureid ja aega rohkem, vastane alistus, kui ta ei saanud enam minu lippu minemist takistada. Tavaliselt ma olen nõus mängima sama vastasega mõlemate värvidega, aga täna ma seda viimasel korral ei teinud, sest vahepeal kutsuti sööma.

Ajakirjade maksumus

Kõndisin tänaval. Viimasel ajal oli hakatud asfaldist kõnniteed asendama aia kujulise lamava puulaudade reaga, sest oli avastatud, et puud mööda kõndimine on kasulikum kui asfaldit mööda. Aga puust tee oli kitsam ja minu meelest võis niiviisi vastutulijalt kergemini koroona saada. Ja kui rohkem puid kasutada, siis pidi selleks ka rohkem puid raiuma, neid raiuti selletagi liiga palju.

*

Olin raamatupoes. Võtsin riiulist umbes aastakäigu ajakirju "Ajalugu" ja "Imeline Ajalugu". Läksin kassasse, andsin kogu rahakotis oleva raha kassapidaja kätte ja palusin, et ta kontrolliks, kas mul on piisavalt raha, et võetud ajakirjanumbrid kõik ära osta. Kassapidaja hakkas raha lugema. Ühel hetkel pani ta käe selja taha, nagu poetaks osa minu raha salaja endale. Kui ta raha loetud sai, tagastas ta mulle umbes tuhandest eurost ainult paarkümmend. Mõtlesin, et ta jättis raha endale rohkem kui tohtis. Aga kui ma kontrollimiseks ajakirjade hinnad ise kokku liitsin, siis selgus, et ära võetud summa on umbes õige. Siis mul läks ajalooajakirjade peale ikka väga suur osa rahast, sest teistel kordadel ostsin lisaks ajakirja "Tuna". Mõtlesin, et kui ma täna ostetud ajakirjanumbrid läbi saan, siis ma müün need kellelegi edasi hinnaga üks euro tükk. Või kui ma ise nii palju maksan, siis võiks küsida edasimüümisel ka natuke rohkem kui üks euro.

Kevad lillevaasides

Kevad on käes ja lilled vaasis õitsevad. Olen ka õues näinud juba mõne aja eest õitsevaid lumikellukesi ja suuremaks läinud lehepungi. Koroonapiiranguid on vähendatud ja inimesed on hakanud maal käima.

Paberit pinginaabrile

Arturil olid sinised helendavad silmad. See tähendas, et tal pidid olema kontaktläätsed, sest varem olid tema silmad teist värvi. Kristeril olid nüüd rohelised silmad, mis tähendas, et tal pidid ka olema läätsed.

*

Istusin õpetaja Kasemaa tunnis. Ma ei konspekteerinud. Õpetaja ütles, et tuleb konspekteerida, sest selles aines tuleb kohustuslik lõpueksam. See oli mulle uudiseks, oleks võinud arvata, et tuleb arvestus. Mõtlesin, et hakkan siis kirjutama. Sander küsis mult paberit. Vaatasin, et kõik vihikud on paberi andmiseks liiga täis. Aga mul oli veel ruudulise paberiga kirjaplokk, millest välja tõmmatud lehtedele olin Helinale saadetavaid kirju kirjutanud. Selgus, et see plokk on ka liiga täis. Aga mul oli teine uuem plokk veel, seal pidi puhast paberit olema. Nägin, et selle teise ploki kaanele on kirjutatud mingi lause Sirly kohta, seetõttu keerasin ploki kiiresti lahti, et Sander seda lauset lugeda ei saaks. Samal põhjusel tõmbasin plokist esimese lehe välja. Selgus, et sellesse plokki on kirjutatud ka rohkem kui ma arvasin, kuigi puhast paberit siiski veel oli.

Kolmemõõtmelises klubis

Täna mängisin esimest korda sel aastal maleturniiril. Alustuseks pildistasin mängukoha aknast oma endist maja, mis on praegu tellingutes. Pildistasin ka turniirist osavõtjaid, mõeldes, et kui ma punkte ei saa, siis saan vähemalt fotosid. Suvel eredas päikesevalguses pildistades tulid mõned näod liiga tumedad, täna püüdsin asja parandada välklambi kasutamisega, aga automaatrežiim selles valguses välku ei teinudki.

Turniiril oli 6 osavõtjat. Esikoha sai Peebo. Mina sain kaks võitu ja kolm kaotust. Viimases mängus oli mul enametturiga vankrilõppmäng, aga mängisin selle maha ja langesin miinusesse. Mõtlemisaeg oli 15 minutit, ühel laual tuli tehtud käikude eest sekundeid juurde.

Ungari laps

Meil oli kodus üks ungari laps. Tema rääkis ungari keeles, minu isa temaga eesti keeles, lootes, et laps õpib sellest eesti keelt. Läksime vannituppa. Laps ütles, et talle üks toit ei maitse. Vastasin, et mulle ka alguses ei maitsenud, aga hiljem hakkas maitsema.

Tsivilisatsioonide piirid

Eilses ajalehes kirjutati, et need, kes ütlevad, et Ukrainas toimub tsivilisatsioonide vaheline sõda, on Putini pooldajad. Võibolla Putini pooldajad ka ütlevad seda, aga ma olen viidanud Huntingtoni raamatule "Tsivilisatsioonide kokkupõrge", kus arvati, et Ukraina keskel on tsivilisatsioonide piir, mul pole andmeid, et Huntington oleks Putini pooldaja. Ta ei kirjutanud spetsiaalselt Venemaast, vaid kõigist tol ajal olemas olnud tsivilisatsioonidest. Venemaaga seoses mainis ta veel Tšetšeenia sõda ja arvas, et Venemaa ei saa seda võita, kuna Tšetšeeniat toetab terve islami tsivilisatsioon. Nimetatud ajaleheartiklis arvati, et teise Tšetšeenia sõja Venemaa siiski võitis, kuigi aastal 2014 kirjutati mulle feisbukis, et Tšetšeenia ei ole alistatud. Huntingtoni raamatu miinusena on nimetatud, et see võib peale reaalsuse seletamise ka reaalsust kujundada. Olen lugenud ka teistsuguseid tsivilisatsiooniteooriaid, mis Huntingtoni omast mõnevõrra erinevad. Masaryk arvab, et Venemaa on Euroopa, kuigi selle eilne päev. On leitud Putini riigi ja fašistliku riigi vahelisi sarnasusi, aga ega Mussolini ja Hitleri riigid ei olnud õigeusu tsivilisatsioon.

Pikad partiid

Olin alustamas pikal maleturniiril partiid. Tegin juba käigu, aga selgus, et algseis ei ole traditsiooniline. Võtsin käigu tagasi ja ütlesin, et loodan, et vastane lubab käigu tagasi võtta, sest ma ei teadnud, et algseis on muudetud. Jäin mõtlema, kuidas sellises seisus mängida. Reeglid nägid ette, et mängu tuleb alustada hiljemalt poole tunni jooksul pärast vooru algust. Mul võttis esimese käigu mõtlemine kauem aega, aga lootsin, et mulle kaotust ei anta, sest ma siiski tegelesin mänguga. Selle malepartii osana tuli mängida ka arvutimängu.

*

Mängisin pikal maleturniiril. Vahepeal käisin laua juurest kaugemal, sama tegi minu vastane. Kui laua juurde tagasi jõudsin, ütlesin vastasele, et keegi on vahepeal laual olnud seisu muutnud. Ma täpselt ei mäletanud, milline seis pidi olema. Ütlesin, et ma panen vahepeal kella seisma, et õige seis protokolli järgi taastada.

Kevaduudised

Jäädvustasin ajaloona

sõja ja koroona.

Panin valmis ma vaktsiinid

ja ka laskemoona.

Mõtlesin, et tuleb kevad,

veed nüüd vulisevad.

Sõjateteated põhiroana

olid tulisemad.

Peatage verejooks

Kas teile siis ei tundu,
et massimõrv on sõda,

kui ohvreid lebab siruli

rohkemgi kui sada?

Võib valetaja ajaleht

ajada küll pada,

kuid karta on, et põrgusse

viib mõrtsukate rada.