Mõtted ohtudest

Kõndisin mööda teed. Eespool ühed poisid ja üks tüdruk loopisid üksteisele palli. Jälgisin, et ma palliga pihta ei saaks. Kui olin neist juba möödas, vaatasin veel selja taha, et pall mulle pihta ei lendaks. Kui olin natuke maad edasi kõndinud, siis enam ei vaadanud, arvates, et nii kaugele pall ei lenda. Mõtlesin, et ma ei ole enam üldse teistega midagi koos teinud. Vanasti ma mängisin ka üksi, siis see mind ei häirinud, aga nüüd häiris. Aga ma ei saanud enam teistega midagi koos teha, sest nüüd ühise tegevuse puhul ma kogu aeg muretsesin, et teen midagi valesti. Jõudsin kooli. Unustasin maski ette panna. Praegu ei olnud enam maski kandmine kohustuslik ja keegi seda ei kandnud, aga minu meelest võis niiviisi ikkagi koroona saada. Püüdsin hingata läbi jopi krae, et sellega maski asendada. Mõtlesin, et seni on õnnestunud koraanasse nakatumist tänu maskidele vältida, aga võibolla nüüd saan koroona.