kolmapäev, aprill 06, 2022

Ajakirjade maksumus

Kõndisin tänaval. Viimasel ajal oli hakatud asfaldist kõnniteed asendama aia kujulise lamava puulaudade reaga, sest oli avastatud, et puud mööda kõndimine on kasulikum kui asfaldit mööda. Aga puust tee oli kitsam ja minu meelest võis niiviisi vastutulijalt kergemini koroona saada. Ja kui rohkem puid kasutada, siis pidi selleks ka rohkem puid raiuma, neid raiuti selletagi liiga palju.

*
Olin raamatupoes. Võtsin riiulist umbes aastakäigu ajakirju "Ajalugu" ja "Imeline Ajalugu". Läksin kassasse, andsin kogu rahakotis oleva raha kassapidaja kätte ja palusin, et ta kontrolliks, kas mul on piisavalt raha, et võetud ajakirjanumbrid kõik ära osta. Kassapidaja hakkas raha lugema. Ühel hetkel pani ta käe selja taha, nagu poetaks osa minu raha salaja endale. Kui ta raha loetud sai, tagastas ta mulle umbes tuhandest eurost ainult paarkümmend. Mõtlesin, et ta jättis raha endale rohkem kui tohtis. Aga kui ma kontrollimiseks ajakirjade hinnad ise kokku liitsin, siis selgus, et ära võetud summa on umbes õige. Siis mul läks ajalooajakirjade peale ikka väga suur osa rahast, sest teistel kordadel ostsin lisaks ajakirja "Tuna". Mõtlesin, et kui ma täna ostetud ajakirjanumbrid läbi saan, siis ma müün need kellelegi edasi hinnaga üks euro tükk. Või kui ma ise nii palju maksan, siis võiks küsida edasimüümisel ka natuke rohkem kui üks euro.

0 vastukaja: