Suurmeistrite jutt

Vaatasin aadressilt https://www.youtube.com/watch?v=FTwOZGcB_tU dokumentaalfilmi, kus suurmeistrid räägivad malest. Tegemist oli erinevate maade suurmeistritega, kes rääkisid erineva aktsendiga, aga kõik inglise keeles. Räägiti, kuidas males edu saavutada. Olevat vajalik anne, aga ka andekas mängija pidavat tegema palju tööd. Hea olevat, kui asjad jäävad meelde, aga meelde jätta suutvat paljud, veel tähtsam olevat igast tehtud käigust aru saada. Suurmeistrid ei arutanud, kas on üldse hea palju võita. Mujalt on teada, et kuulsusel on ka varjuküljed. Kui mulle ei meeldi pikad reisid, siis mulle ju sobib, kui minu mängutase lubab piirduda Tartu tasemel turniiride mängimisega. Kaotus võib kurb olla, aga võidu korral võib vastane kurb olla. Mõnele vanale mängijale küll pole enam isiklik võit tähtis, vaid ta tahab, et noor juurde õpiks. Filmis räägiti, et noorele mängijale on tähtis endast tugevam treener. Küsiti, kes on intervjueeritud mängijate lemmikmaletaja. Vastuseks nimetati ainult maailmameistreid. Eestis on räägitud, nagu oleks Keres olnud tegelikult maailmameistritest tugevam, aga filmis keegi Kerest ei nimetanud. Mul on ajaloohuvi, aga filmis nimetati peamiselt uuema aja maailmameistreid, kõige rohkem vist Kasparovit, samuti kiideti Carlsenit ja Fischerit. Varem on peetud Karpovit ja Kasparovit enam-vähem ühetugevuseks, aga filmis keegi Karpovit ei nimetanud. Mulle on siiski mängustiili poolest Karpov rohkem meeldinud, kuigi poliitikas ma eelistaksin Kasparovit.