Ununenud lause

Olin klassikokkutulekul Mari L-ga rääkinud. Nüüd kirjutasin talle kirja. Aga mul läks meelest, mida ma kirjutada tahtsin, seetõttu jätsin kirja pooleli. Saatsin pooliku kirja teele ja seejärel kirjutasin talle uue kirja, et ma tahtsin esimeses kirjas ära tuua unes nähtud lauset, aga mul läks see meelest ära. Mari vastas, et ma juba kirjutasin selle. Läksin koju. Kodus olin juba viimase öö unenägude üleskirjutustega blogisissekande avaldanud, kui mulle tuli meelde, et unenägu Mariga jäi välja. Hakkasin seda tagantjärele lisama, siis kustutasin uuesti ära. Mul tuli selle unenäo kohta uusi asju meelde. Püüdsin eristada, mis neist olid unenäo aegsed ja mis on hiljem juurde kujutletud.

*

Läksin bussi peale ja istusin ettepoole istmele. Kui olime mõnda aega sõitnud, vaatasin aknast, et oleme vist juba Anne poe lähedal, selle lähedal Tallinnas pidigi toimuma maleturniir. Hakkasin maha minema, kuigi polnud kindel, et see on õige peatus. Püüdsin kõik oma asjad kaasa võtta, kuigi pimedas ei olnud neid hästi näha. Minu eeskujul tulid maha ka teise ukse juures istunud Rei ja üks teine maletreener. Keerasime ühele teisele tänavale. Seal vaatasin ringi, mis suunas edasi minna. Rei küsis, kuhu me nüüd läksime. Vastasin, et mina ei tea. Rei küsis, kuidas nii, mina olen teejuht. Ta arvas, et ma oma kodu ümbrust tunnen. Ütlesin, et mina teed ei tunne.

*

Roomasin mööda teed ja tahtsin autoteed ületada. Auto sõitis rattaga vastu minu kätt. Lükkasin auto eemale. Üks venelane sai selle peale vihaseks. Mõtlesin, et peaksin roomamise asemel käpuli käima, siis oleks ohutum.

*

Istusime saalis üritusel. Üks klassivend meenutas, et see oli vastik, kui üks õpetaja oli kooliajal väliskülaliste saabumise puhul väga rõõmus. Vastasin, et see õpetaja kiitis inimesi ainult üks kord, üks teine õpetaja kiitis rohkem. Mõlemad õpetajad võisid olla saalis ja kuulda, aga ehk mulle andestati, sest ma rääkisin õpetaja kaitseks.