pühapäev, september 11, 2022

Luuletused tunnis

Seisin ühel platvormil ja kartsin sealt alla kukkuda. Mõtlesin, et kukkumishirm tuleb sellest, et ma vaatan allapoole. Kui ma vaatan selle asemel üles vastasmaja katust, siis peaksin hakkama kujutlema kukkumise asemel lendamist. Saabus üks ajaloolane. Puudutasin tema sõrme. Ta hakkas nutma, et ma tegin tal kogemata sõrme lõhki. Hakkasin temaga malet mängima. Lootsin võita etturi, aga varsti vaatasin, et mul on vanker vähem. Vastane küsis, miks ma vankri ära andsin. Vastasin, et ma arvestasin, et ma võidan etturi, mulle tundus, et ta tegi valekäigu. Ma küll ei arva, et ta oleks teinud, ta on nii tugev mängija, aga mulle tundus. Vastane vastas, et uute reeglite järgi saab käiku nõuda ainult vangerduste ja löömiste korral. Ütlesin, et ma pole veel uusi reegleid lugenud.

*
Istusin koos pinginaabriga tunnis. Olin pannud ühe luuletuse pealkirjaks "Ungarikeelne luuletus", aga tegelikult olid seal ungari keeles ainult kaks riimsõna, ülejäänu oli eesti keeles. Õpikus oli trükitud üks luuletus ja olin selle ridade kohale palju kommentaare kirjutanud. Õpetaja tuli ja vaatas neid kommentaare. Mõtlesin, et ta hakkab õpiku sodimise eest pahandama, aga ta ütles hoopis, et me võime talle veel küsimusi esitada, teised õpetajad ei ole nii ilusad. Olin Peedu verandal ja võtsin enne majja sisenemist aluspükste väele.

0 vastukaja: