Kolmas köide

"Keiser Julianuse" teisest köitest leidsin palju Nõukogude aja analoogiaid. Kolmas köide on ilmunud uuemal ajal. Ilmumisaasta on ununenud sisse trükkida, aga autor on kirjutanud pastakaga pühenduse aastal 1995. Sügava Nõukogude aja analoogiate asemel leidsin mõned üleminekuaja omad. Kui Gallias teenivad sõdurid Julianuse vastu tema enda tahtmist augustuseks kuulutavad, tuletab see meelde laulva revolutsiooni meeleavaldusi ja seda, kuidas kommunistid muutusid rahva survel rahvuslasteks. Muudest ajaloo perioodidest tuleb meelde, kuidas Jaan Tõnisson ütles, et ta pole ette trüginud, vaid teda on ette lükatud; samuti see, kuidas mind olevat 15 aastat pärast keskkooli lõpetamist tagaselja klassivanemaks valitud, et ma kokkutulekut korraldama hakkaks. Raamatus meenutab Gorbatšovi avalikustamispoliitikat religioossete saladuste avalikuks tegemine ja kuskil jutt kaubandusest tuletas meelde üleminekuperioodi defitsiidimajandust. Üldiselt lugesin kolmandat köidet tühjema pilguga kui teist.

Vangerdamatus etturi vastu

R-L-R-O-V-K-O-V
1. e4 Rb6 2. f4 f6 3. Oc5 d6 4. Of2 e5 5. Rd3 Oc4 6. fe Od3+ 7. cd Ve5 8. d4 Ve8 9. Ob3 Re7 10. 0-0 d5 11. ed Rbd5 12. Od5 Rd5 13. Ve8+ Ke8 14. Le4+ Re7 15. Ve1 Kf7 16. Le6+ Kf8 17. d5 Lc8 18. Oc5 Le6 19. Ve6 Kf7 20. Oe7 Oe7 21. Rb3 Vd8 22. Ve2 Vd5 23. d4 c5 24. dc Oc5 25. Rc5 Vc5 26. Kf2 Vc1 27. Vd2 Va1 28. Vd7+ Kg6 29. Vb7 Va2 30. Kf3 a5 31. b4 a4 32. Va7 a3 33. b5 Va1 34. Kf2 a2 35. b6 Vb1 36. Va2 Vb6 37. Va7 Vb2 38. Kf3 Kh6 39. Va6 Kg5 40. Va7 Kg6 41. Va6 h6 42. Va7 f5 43. Va6+ Kg5 44. h4+ Kh4 45. Vg6 Vb7 45. Kf4 Vf7 47. Vg3 g5+ 48. Kf3 g4+ 49. Kf2 f4 50. Va3 f3 51. g3+ Kg5 52. Va5+ Vf5 53. Va8 h5 54. Vg8+ Kf6 55. Vf8+ Ke6 56. Ve8+ Kf7 57. Va8 Vb5 58. Va7+ Kg6 59. Va6 Kg6 60. Va2 h4 61. Vc2 hg+ 62. Kg3 Ve5 63. Kf2 Kf4 64. Vc4+ Ve4 65. Vc2 g3+ 66. Kf1 f2 67. Kg2 Ve1 68. Vc4+ Ke3 69. Kg3 f1L 70. Vc3+ Kd2 0:1

Hõljumise põhjus

Sain Helinalt üle tüki aja paberkirja. Lugesin selle läbi, siis läksin kiri käes kööki. Ütlesin, et sain kirjasõbralt kirja. Ema küsis, kas tõesti. Vastasin, et ta on mulle ikka kord aastas kirjutanud. Üks aasta ei kirjutanud ühtegi korda. Vaatasin, et ümbriku tagaküljele on veel asju kirjutatud. Sealt sain teada, et Helina on jälle kolinud. Ta kirjutas veel, et oli olnud haiglas ja seal teistele mingit asja teinud, aga ma ei saanud aru, mis see oli.

*
Üks mees rääkis, et ta ei saa aru, kuidas Argentiina nii liberaalne oli. Vatasin, et Tšiili oli vist samasugune. Mees ütles, et Tšiili oli nii pika perspektiiviga. Väljusin majast ja hakkasin koju sõitma. Tahtsin veel asju ära tuua. Bussi peale pidi istuma kiiremini kui ma olin arvestanud.

*
Sain kätte vene keele vihiku. Olin vihikut õpetajale andes unustanud selle vahele venekeelseid malepabereid. Õpetaja oli mulle pannud nüüd ainult viisi. Seletasin seda sellega, et talle meeldis näha, et ma vabal ajal ka venekeelseid materjale loen. Sain kätte ka töövihiku. Seal olid ka kõik viied. Aga mulle tuli meelde, et vahel joonistavad õpilased õpetaja pandud kahed viiteks ümber. Tundus, et seda oli tehtud ka minu puhul. Või kui mulle oleks pandud kahtesid, siis oleks pidanud õpetaja vigasid parandama, aga ühtegi parandust polnud. Üks tüdruk oli tahvli ees. Tal oli ülesanne venekeelsetes lausetes vigu parandada. Tegin sama ülesannet paberil. Parandasin kõik ära, aga arvatavasti kõik valesti. Ma ei teadnud, kas tuli ainult lünkasid täita või ka kirja pandut maha tõmmata, nagu mina tegin.

*
Toomas rääkis, et ta on näinud unes, kuidas ta õhus hõljub. Vastasin, et seda on vist kõik inimesed unes näinud. Võibolla see tuleb sellest, et inimene on linnust arenenud. Tõnu vastas, et võib küll olla. Toomas ütles mulle, et ma nüüd oma tuppa läheks, ta tahab magama jääda. Läksin korraks oma tuppa, mis oli Pille toa koha peal, siis läksin tuppa, kus olid isa ja Tulviste. Sellist tuba ma varasemast ei mäletanud. Toomas oli öelnud daa-daa. Vanasti oli laste unejutu saates lauldud: "Väikesed lapsed kõik magavad juba, minagi magama jään." Seda oli tehtud selleks, et lapsed jääks rahulikuks ja uni tuleks. Hakkasin õhus hõljuma. Küsisin, kuidas ma saan hõljuda, kui ma pole veel magama jäänud. Rääkisin, et vanasti öeldi meie peres enne magamaminekut "daa-daa," mis oli lastekeelne tuletus sõnadest "head ööd". Aga täna ütles Toomas: "Daa, väikesed ..." Mul ei tulnud enam meelde.

Võidumanööver

Klausil lõppes malepartii. Näidati, millise leidliku manöövriga ta võitis. Ta oli viinud viiendal real vankri valge kolmiketturi ette, et etturit lüia. Valgel olid kolm etturit ühel ruudul. Küsisin, kas sellise löömisel lüiakse kolm nuppu korraga või ainult üks, nii et musta nupp jääb valgetega samale ruudule. Vastati, et korraga lüiakse üks ettur. Küsisin, kas vangerdamine saab olla löömine. Vastati, et ei saa. Kui valge oleks püüdnud etturit kaitsta, oleks Klaus pannud ratsuga kuningale ja vankrile kahvli ning vist ähvardanud h-etturiga kolme sammuga lippu minna. Klausi vastane oli olnud Viikmaa. Viikmaa mängis alati sellises stiilis ja Klausi võit oli osalt ehk juhus, ta võibolla tegelikult ei saanud seisust nii hästi aru. Ütlesin, et see oli vooru kõige vaadatum partii. Tegelikult vaadatakse üldse tavaliselt kõige rohkem pealt seda mängu, mis viimasena kestma jääb.

*
Paide vanaema õpetas meid, et me ei paneks labajala külge roosiõit. See olevat küll vanadel fotodel ilus, aga enam nii ei tehtavat. Vanaema tahtis meile kirjutada ühe päevaga kolmekohalise arvu luuletusi, mis õpetaks meid, kuidas elus hakkama saada. Kirjutasin esimese köite viimase luuletuse ise lõpuni. Siis mõtlesin, et ma nähtavasti arvasin vanaema mõtte valesti ära.

Hommik ämblikuvõrkudega

Teadsin, et näen und. Vend kandis mind mööda korterit ringi. Kui nägin arvutit, hakkasin juubeldama. Panin selle käima. Ütlesin, et kõik on nagu varem, ainult ikoonide arv on suurenenud. Lubasin kõigepealt tegeleda vanade asjadega. Mõtlesin, et kui tegeleksin uute asjadega, ei pruugiks unenäos kujutlus kiiresti järele jõuda. Ütlesin siiski, milliseid uusi ikoone ma näen: siil sõidab jalgrattaga; tuvi kannab baretti, naeratab ja puhub pasunat.

*
Läksin hommikul Lauri trepikoja ette. Vaatasin seal kahte ämblikuvõrku. Nägin peeglist, nagu kinnituks üks ämblikuvõrk minu pea külge. Mõtlesin, et hakkan siin iga hommik käima. Ainult et ma olin tulnud majast välja ilma linnupetet võtmata. Sõitsime bussiga laagrisse. Olime vahepeal laagrist ära käinud, nüüd läksime sinna tagasi. Bussist väljumise järel pidime laeva peale ümber istuma. Tõstsin oma kotid bussist välja. Mõtlesin, et võtsin kaasa liiga palju asju, sest laager saab kohe läbi, ma ei jõua neid selle ajaga ära tarvitada.

Tüdruku kaasakutsumine

Ühes ruumis pidas ühe riigi president kuulajatele loengut. Otsustasin kuulajate hulgast ühe tüdruku endaga kaasa kutsuda. Ütlesin talle, et president ei saa neid kõiki korraga naiseks võtta. Või võibolla saab. President rääkis Freudist. Olin kuulnud ütlust, et kui pakutakse Freudi, siis aitab selle vastu ainult veel suurem Freud. Küsisin tüdrukult, kas ta Jungist on kuulnud, ma võin rääkida. Põgenesin koos tüdrukuga haigla katusele. Sealt hakkasime mööda aknaid alla ronima. Aga teisest haiglahoonest võidi meid näha.

*
Kirjutasin rahataotlust. Mulle tehti märkus, et olen selles kasutanud ühe inimese ametliku nime asemel hüüdnime. Ütlesin, et ma panen koma vahele. Tegelikult ei oleks ka sel juhul olnud tegemist ametliku nimega.

Mälestusi välislehtedest

Eile loetud kolmes võõrkeeles artiklitest jäi meelde järgmist:

Saksa lehes kirjutati Esimese maailmasõja ajal vist Inglismaal tegutsenud hobuste haiglast. Sõjas said lisaks inimestele haavata ka hobused. Uuema aja kohta olen lugenud, et vigastada saanud hobune lihtsalt surmatakse.

Nõukogude ajal hankis mõni eestlane endale koju Suure Nõukogude Entsüklopeedia, aga eile lugesin Vene lehest, et nüüd antakse välja Suurt Venemaa Entsüklopeediat. Sellest kirjutati seoses otsusega see võrku üles riputada. Algul kavandatud entsüklopeedia 30-köitelisena, aga köidete arvu on otsustatud tõsta 35-le. Trükiarv on langenud umbes 65 000-lt 22 000-le. Üks köide maksab üle 2000 rubla.

Lõuna-Korea alt avasin ingliskeelse Aasia ajalehe, kus kirjutati mingist Tai tantsust. Juures oli kummaline foto, millist iga päev ei näe. Kirjutati, et sellel tantsul pole head ja halba varianti, sest see on nii standardiseeritud, et on alati ühesugune.

Ida ja Lääne vahel

Toomas Karjahärm. "Ida ja Lääne vahel. Eesti-Vene suhted 1850–1917". Eesti entsüklopeediakirjastus. Tallinn 1998. 501 lehekülge.

Raamatu esimeses pealkirjas Lääs võiks tähendada Saksamaad. Aga tegevusaeg lõppeb aastal 1917, kui käis Esimene maailmasõda, milles Saksamaa ei olnud lääneriik, vaid keskriik. Ka Laari raamatus "Äratajad" on Euroopa 19. sajandi rahvuslike liikumiste seisukohalt jagatud kolmeks. Läänes olnud rahvuspiirid juba välja kujunenud, keskel Saksamaal ja Itaalias tegelenud rahvuslik liikumine väikeste riikide ühendamisega ja idas Venemaal ja Austria-Ungaris kuulusid väikerahvad suurte impeeriumide koosseisu. Selle järgi oleks Eesti Ida-Euroopa. Lääne-Euroopa puhul võib vastu vaielda, et Iirimaal, Šotimaal, Kataloonias, Baskimaal ja Belgias andis rahvuspiire veel parandada.

Karjahärma raamatu alapealkiri räägib aga ainult Eesti-Vene, mitte Eesti-Saksa suhetest. Raamatu kokkuvõttest on siiski näha, et esimest pealkirja pannes on mõeldud ka sakslastele. Eestlastel tulnud laveerida Vene keskvõimu ja baltisakslaste vahel. Kas siis Eestis elanud sakslased olid rohkem Lääs kui siin elanud eestlased? Nii võib vist öelda küll, sest raamatu põhiosast selgub, et umbes kümnendik siin elanud sakslastest olid Saksamaa kodanikud, lisaks ühendas neid emamaaga keel ja kultuur. Baltisakslaste hulgas oli soovi Eesti Saksamaaga ühendada. Karjahärm nimetab soovi iseseisev riik luua separatismiks ja soovi Saksamaaga ühineda irredentismiks. Viimane sõna tähendas algselt soovi Itaalia riigi piiridest välja jäävad itaaliakeelsed alad rahvusriigi külge liita.

Raamatu kokkuvõttes ei ole mainitud siiski ainult baltisakslasi, vaid ka suure tähega Vene-Saksa vastuolusid. Viimaste puhul hoidnud eestlased Venemaa poole.

Karjahärm ütleb raamatu algul, et ajaloolane ei pea olema kohtumõistja. Seda lugedes võib küsida, mida kohtumõistmise all silmas peetakse. See võib tähendada karistuse määramist, aga ka lihtsalt suhtumise väljendamist. Viimast Karjahärm mõningal määral teeb. Ta ütleb, et kultuurilisel venestamisel oli negatiivne tähendus, aga seda ei pidavat laiendama moderniseerivatele reformidele.

On näha ka, et Karjahärm suhtub venestamisele järeleandmisi teinud Grenzsteini kriitilisemalt kui Ea Jansen. Karjahärm nimetab Grenzsteini poliitikat nihilismiks. See ei tundu olevat neutraalne sõna. Ea Jansen tõstis positiivsena esile Jaanus Arukaevu artiklit, mis püüdis Grenzsteini rehabiliteerida, aga Karjahärm tsiteerib pikemalt Tuglase Grenzsteini suhtes ülikriitilist raamatut. Arukaevu ja Unduski uuemaid ja Grenzsteini suhtes mõistvamaid artikleid mainib Karjahärm lühemalt kui "teistsuguseid arvamusi".

Venestamisel oli mitmesuguseid vorme, üks neist oli usuline venestamine. Kui öelda "usuvahetusliikumine", tulevad kõigepealt meelde 1840. aastad. Aga Karjahärm räägib kolmest erinevast usuvahetusliikumisest: 1840. aastatel Lõuna-Eestis ja 1880. aastatel Põhja-Eestis õigeusku pöördumine ning pärast 1905 ususallivuse väljakuulutamist luteri usku tagasi pöördumine. Soovi luteri usku tagasi pöörduda esines ka varem, mida luteri kirikuõpetajad soodustasid, aga millele Vene keskvõim vastu seisis.

Hiljuti kirjutati "Ajaloolises Ajakirjas", et Vene ajal trükiti rootsikeelset pietistlikku kirjandust Eestis, sest Rootsi ise oli luterlikult ortodokssem. Karjahärm ütleb hilisema ajaga seoses, et Tartu ülikool oli Euroopa tugevamaid luterliku ortodokssuse kantse.

"Akadeemias" mainisin Tõnissoni kui mõisamaade õiglase hinnaga taludele müümise soovijat. Karjahärm ütleb, et Tõnissoni Eduerakond oli selles küsimuses eesti parteidest mõisnikele kõige lähemal, sest austas eraomandit. Tegelikult austas Tõnisson nii mõisnike kui ka talupoegade eraomandit. Vasakpoolsete hulgas oli neid, kes pooldasid umbes sellist poliitikat, mida Nõukogude Liidus varsti kolhooside näol ellu viima hakati ja mis vastas talurahva huvidele vähem.

Mertelsmann heitis Hendrik Sepa raamatu majandusajaloo peatükkidele ette igavat statistilis-kirjeldavat stiili. Ta arvas, et tänapäeval kirjutatakse ajalugu huvitavamalt. Karjahärma raamat on ilmunud küll tunduvalt uuemal ajal, aga selles on samuti rohkelt statistilisi tabeleid. Kas see on huvitav või igav, sõltub lugeja huvidest. Võib vastu väita, et Karjahärm ei esita mitte ainult tabeleid, vaid ka järeldusi. Aga Sepa järeldused olid veel emotsionaalsemas stiilis.

Tipp-poliitikud

Meenutasin, et Laar oli loengus öelnud, et Rüütel on Eesti eeskõneleja. Nüüd võis minna liikvele kuulujutt, et Laar on Rüütlit kiitnud. Tegelikult oli Laar silmas pidanud ainult Rüütli juhtivat ametikohta. Rüütel oli olnud Nõukogude ajal vaiksem, aga uue ajal rohkem rääkima hakanud. Seoses Ukraina sõjaga oli ta uuesti vaiksemaks muutunud. Rüütel oli mind samuti ülikoolis õpetanud. Eeskõneleja tähendas seda, et ülikoolis ei toimunud loengud vaid seminarid, kus üliõpilastel ka rääkida lasti. Seminari läbi viiv õppejõud oli eeskõneleja. Mõtlesin, et kui mind õpetasid ülikoolis tipp-poliitikud, miks siis minust endast seda ei tulnud.

Enne valimisi

Mulle tuli kiri, et üks partei seab mind valimiste ajal kandidaadiks. Vastasin, et ma loobun. Eelmiste valimiste ajal oli tulnud umbes samasugune kiri. Praeguses kirjas oli kaks põhjendust, miks mind tasub valida. Üks neist oli, et ma esinen koos ansambliga. Juures oli foto, kuidas ma olen koos ansambli liikmetega laval, nemad lamavad paljana. Oleks saanud tuua ka foto, kus nad on riides. Olin koos ansambliga esinenud ainult ühe korra, sedagi vastumeelselt. Üleskutse mind valida oli koostatud Soomes, mõlemad põhjendused olid sellised, mida teadsid ainult Soomes elavad inimesed. Algas selle partei kongress. Öeldi, et kandidaadid valib välja üks partei organ juba enne kongressi, kongress kiidab ainult otsuse heaks.

Listis maleajaloost

Kirjutasin ajaloo arutelu listi:

Gustav Ernesaksa surma puhul /1993/ kuulutati välja üleriigiline lein. Mängisin sel ajal Tartu malemeistrivõistluste valikturniiri. Seoses leinapäevaga lükati voor edasi, aga öeldi, et kes soovivad ja kokkuleppele jõuavad, võivad siiski mängida. Mainiti ühtlasi, et Gustav Ernesaks oli esimese järgu maletaja ja mitte nõrk esimene järk.

Natuke varem kirjutasin samasse listi:

Vist "Tartu Postimehest" oli hiljuti huvitav teada saada, et vanasti ei olnud kelladel minutiseierit, vaid ainult tunniseier.

Mittemaletajad võibolla ei tea, et maleajalugu tunneb kolme liiki malekelli. Alguses kasutati liivakelli, mida keerati kordamööda kahte pidi, kuni ühel mängijatest liiv täielikult lõppes. Liivakella olen näinud veel lastepolikliiniku füsioteraapia kabinetis. Järgmine malekell oli kahe poolega mehhaaniline seierkell, mida spordilaagris võrkpallurid pidasid äratuskellaks. Selle tööpõhimõte on, et kaks kellapoolt tiksuvad vastaste mõtlemisajal kordamööda, kuni ühel seieri pealt nool kukub. Need kellad on veel kasutusel, aga lisandunud on kolmandana elektrooniline Fischeri kell, millega on võimalik iga sooritatud käigu eest sekundeid lisada. See konstrueeriti endise maailmameistri Fischeri idee põhjal. Fischeri kella eelis on, et see muudab raskemaks seisu asemel ajaga võitmise, aga puudus, et väga kiirel mängijal ei pruugigi aeg otsa saada. Ühel turniiril oli arvestatud, et kõik voorud peaks lõppema kolme tunniga, aga viimane voor venis ühel laual kahe kiire mõtleja vahelise partii tõttu nelja tunni pikkuseks.

Üksik sõna

Blogi malerubriigis võiks muuhulgas avaldada muuteemalistest raamatutest võetud maleteemalisi tsitaate. Viimane tuli vastu enda tõlgitud raamatus. See oli joonealuses märkuses, et võõrkeelne sõna "riigikassa" tuleb võõrkeelsest sõnast "malelaud".

Minu nimega linn

Valmistuti minu magistritöö kaitsmiseks. Üks komisjoni liige ütles, et eriti palju näitavad töö kohta trükivead, eriti suured vead ja topeltvajutused. Ütlesin omaette, et kas minu vead on olulisemad kui teie omad. Valju häälega ütlesin, et vigade arv sõltub sellest, mitu korda on teksti kontrollitud. Räägiti, et saksa keele grammatikas on kaks trükiviga, vähemalt esimeses trükis, ei tea, kas ka teises. Ütlesin, et esimesel leheküljel on trükiviga, et õ asemel on ö. Vaatasin aknast välja. Ütlesin, et nüüd paistab koolitee koduaknasse ära. Oli ehitatud minu nimega linn. Selles rippusid õhus kõrged tornmajad, linna ehitati suuremaks. Isa ütles, et kui linn on minu nimega, siis teda see ei puuduta. Vastasin, et üks kriitik oli öelnud, et kui ehitatakse minu nimega linn, siis võtavad nad isa ette. Mõtlesin, et ma peaks sellest linnast ära kolima, sest siin pööravad kõik mulle tähelepanu.

Albaania rünnak

Tuli uudis, et Albaania tahab oma naaberriigi Mongoolia vastu sõda alustada, Albaania sõjavägi on tugevam. Küsisin, miks alati väiksem riik tugevam on. Albaania sõjaväge oli diktatuuri ajal tugevdatud. Selgus, et ta tahtis sõda alustada hoopis Jugoslaavia vastu. Siis ta oleks saanud Kosovo tagasi. Kosovot nimetati autonoomseks piirkonnaks. Öeldi, et tegelikult on Kosovo iseseisev riik, aga teda pole tunnustatud. Küsitluse järgi ei tahtnud Kosovo elanikud ühineda ei Jugoslaavia ega Albaaniaga. Võibolla ei olnud Albaania sõjavägi nii tugev nagu valepropaganda tõttu arvati.

*
Mul ei olnud raamatu koostamine lõpetatud, aga mulle ei eraldatud uut stipendiumi. Selleks, et stipendium eraldataks, oli vaja ette näidata publikatsioone. Aga üks väljaanne oli mu kaastöö tagasi lükanud ja teine polnud vastanud. Istusin keskööl suure toa laua taga ja tegelesin raamatu koostamisega. Isa tuli suurde tuppa. Hakkasin käsikirja lehti kokku panema. Need ähvardasid kortsu minna.

*
Olime matusepeol. Tõnu halvustas mind, et minu nägu ei ole nii ilus ja sile nagu temal. Panin pea hästi Tõnu pea lähedale, et meid koos pildistataks. Pärast matuseid tuli labidad ära viia. Läksin oma labidaga majja, kus oli nende hoidla. Seal töötav mees süüdistas mind, et mina lõhkusin kapi ukse ära. Vaidlesin vastu, et see oli juba enne katki. Mees ütles, et labidat tuleb pesta. Mina pidin seda kraani all hoidma ja mees kraani lahti keerama. Kartsin, et mulle pritsib keevat vett peale. Mult küsiti teenuse eest raha. Protesteerisin, et kõigepealt pean ma labida ise ära tooma, siis süüdistatakse mind kapiukse lõhkumises ja lõpuks pean veel maksma ka.

Sõjaväli

Ratsavägi ründamas
on vaenlase armeed.
Ei ole parim sõjaaeg,
sest porised on teed.

Kas veereb sõjaväljal tank
või hobu ratsutab -
joob sõjajumal inimverd
ja laipu matsutab.

Isehakanud kuningas

Üks isehakand kuningas
tahtis valitseda meid,
kuid rahvas arvas teisiti
ja hüüdis valjult: "Ei!"

Kuningas siis kurjaks sai
ja palju tulistas,
ta sõjavägi tallas meid
ja veres sulistas.

Kuningaid on teisigi
tulnd troonilt tõugata.
Kes tahab õiget kuningat,
sel tuleb lõuata.

Mälestused tulevad kaasa

Kõige paremad asjad on mälestused. Ei pea kogu aeg uut informatsiooni vastu võtma, vaid vahepeal võib tund aega vana meenutada. Kõigil võibolla pole nii palju aega kui minul. Aga kümme minutit vast leiab. Kõigile inimestele ei pruugi ühed ja samad asjad sobida. Mõnele sobiks vast paremini tulevikust mõelda. Mulle sobib minevikust. Minu blogis kirja pandavad unenäod on üks mälestuste liik. Teine on raamatuülevaated. Kolmas on juba lõppenud malepartiid. Meenutada saab veel asju, mida ei anna hästi kirja panna - muusikat, pilte, maitseid. Mälestusi saab ka joonistada. Viimasel ajal ma pole midagi joonistanud. Võibolla peaks seda jälle tegema.

Terminoloogia

Olin pannud blogisse tagantjärele eelteate ühe maleturniiri kohta. Aga kuna turniir oli tegelikult juba möödas, siis kustutasin selle uuesti ära. Vaatasin, et feisbukis on teade veel üleval. K. Sander oli sinna riputanud peatükkide kaupa üles ühte raamatut, peatükkidest eraldi oli ta toonud välja alajaotuse raamatus esinevate eelteadete kohta. Rääkisin, et mängisin keskgambiiti ja vastane vastas h5. Viikmaa ütles, et d5 tavaliselt enam ei mängita. Kordasin, et vastane ei käinud d5, vaid h5. Viikmaa ütles, et see kaotab kohe. Mõtlesin, et mulle male ei sobi, sest ma ei oska nii hästi seisu hinnata. H5 oli vist nõrk käik, sest siis ei saanud enam käia h6 ning valge oda sai tulla g5. Üks väike poiss rääkis, et tal hakkab terminoloogia selgeks saama. Tõnu kommenteeris, et ta saab aru, et see poiss ei tea, mida sõna terminoloogia tähendab, seetõttu ta teeb, nagu teaks. Öeldi, nagu oleks malenupu nimi kuninga asemel kuninganna. Ütlesin, et siis on olemas ka lippanna, matt anna ja alla anna. Mõtlesin, et lisaks tuld anna, patt anna ja kahes lauas ühekaupa erineva nimega nuppe anna.

Küsitlus

Ühel võrgulehel küsiti, millisele kandidaadile ma valimistel hääle annan, seal oli ka muid küsimusi. Mõtlesin, et aitan küsitluse korraldajaid valimiste kohta käivale küsimusele vastamisega, teistele ei vasta. Igalt parteilt oli välja pakutud üks kandidaat. Tahtsin valida ühte professorit, aga tema asemel olid küsitlejad nimetanud ühte samas parteis kandideerivat kirjanikku. Oli võimalik sisestada ka alternatiivne kandidaadi nimi oma käega, aga seda ma ei hakanud tegema, vaid otsustasin küsitluse toimumise kohta kohale minna. See asus ühes korteris ühe maja viiendal korrusel. Minu järel tuli trepist üles kaks töömeest, võibolla nad olid teel samasse korterisse. Korteris soovitati mul rohkematele küsimustele vastata. Küsimused olid ristsõna osad. Lõpuks sain aru, et see ristsõna on valimisreklaam, sest kui kandidaatide vahel sai näiliselt valida, siis seda ei lubanud asjaolu, et sõnad, mis kandidaadi nimega risti pidid minema, olid kindlad.

Raamatu valimine

Ootasime koolis proovikirjandi algust. Räägiti, et meie klassis on üks inimene, kes nalja teeb - Krister. Õigemini kaks - Krister ja mina. Helen ütles, et Krister ja mina seletame talle naljade kaudu kõik asjad ära. Ta tõi näiteks, et Krister seletas talle relatiivsusteooriat. Ariel palus, et ma talle relatiivsusteooriat seletaksin. Ütlesin, et kui üks inimene on Arielist noorem, siis teine on vanem. Rohkem ma sellest ei teadnud. Läksime klassiruumi 308 sisse. Vaatasin, kuhu istuda. Istusin uksepoolse rea tagumisse ossa. Mulle öeldi, et üks mees ei taha, et tema kõrval istutaks. Tavaliselt olin istunud keskmise rea esimeses pingis Sandri kõrval. Aga täna ei istunud sinna ei mina ega Sander. Õpetaja andis ainult kaks proovikirjandi teemat, need olid mõlemad kirjandusteemad. Õpetaja tuletas meelde, kust raamatutest need tegelased on võetud, keda kirjandipealkirjades on mainitud. Aga see ei aidanud, sest ma polnud neid raamatuid lugenud. Riin ütles, et ta luges küll, aga sai alles novembris läbi.

*
Vaatasin raamatukogu elektronkataloogist raamatute nimekirja. Valisin, mis raamatut välja tellida. Esimesena tellisin venekeelse raamatu Jeanne d'Arci kohta. Rohkem tahtsin lugeda muid ajalooraamatuid, sest Jeanne d'Arcist ma olin juba ühte ingliskeelset raamatut lugenud. Aga samal teemal raamatu tellisingi esimesena välja sellepärast, et teema oli juba tuttav ja nii pidin vene keele sõnavarast ka paremini aru saama. Täna pidi meil olema ülikooli lõpukirjand. Magasin kaua ja mõtlesin, et ei lähegi võibolla kirjutama. Kui ma oleks läinud, oleks võidud mul hinne selle eest alla võtta, mitmendale reale ma pealkirja kirjutan ja mis sõna ma kirjutan pealkirja kohale, sest nõudeid võidi vahepealsetel aastatel muutnud olla, aga ma polnud koolis käinud ja polnud uute nõuetega tuttav. Mõtlesin, et ma ei pea kirjandit kirjutama, sest ma ei pea magistriõppesse astuma. Kooli ajal mõtlesin sellest, et tahan pääseda ülikooli, mitte sellest, et tahaksin pääseda magistriõppesse. Aga kui kuskile sisse saamata jääb, siis võidakse raamatute laenutamise õigus ära võtta.