Raadio näitas pilti

Tulin täielikult ärkamata voodist välja ja läksin akent kinni panema. Ütlesin vendadele, et ma magan. Ma ei hakanud ütlema, et olen kuutõbine. Kui aken oli suletud, ütlesid vennad, et avasid selle sellepärast, kuidas ma hingan. Nüüd kuulsin ka ise, et hingan valesti. Vennad tegid akna uuesti lahti. Väljusin voodist teist korda ja hakkasin uuesti akna suunas minema. Aga seekord ma seda ei sulgenud. Ma võisin olla teises kohas kui unenäos tundus, mistõttu mind ähvardas oht majast välja kukkuda. Läksin väiksesse kööki. Seal oli vanaaegne raadio mängima unustatud ja oli juba kaua mänginud. Raadio oli hakanud näitama ka pilti. Tegemist oli ühe väliseesti jaamaga. Nupp oli ultralühilaine kõige parempoolsemas servas. Hakkasin seda vasakule keerama, aga mõtlesin, et ma ikka ei taha sellelt jaamalt lahkuda. Esikus kohtusin jälle vendadega. Üks neist tegi Arieli häält. Ütlesin: "A-a-ariel ka siin."

Ajalooline Ajakiri 151/152

"Ajalooline Ajakiri" 2015, 1/2 (151/152).

Heiki Valk kirjutab Kagu-Eesti pühadest veekogudest. Selgub, et püha ei pea tähendama midagi head, vaid vägevat. Mõningatel andmetel ohverdasid eestlased pühadele veekogudele lapsi, et veekogud kurja ei teeks. Seega kurja ärahoidmiseks tehti ise kurja. Raamat "Renessansiaja inimene" viitas renessansiaegsele autorile, kes kirjutas indiaanlastest ja arvas, et kõige usklikum on see rahvas, kes ohverdab oma lapsi. Aga eestlaste kohta on väidetud, et nad ei ohverdanud oma, vaid varastatud lapsi.

Arvo Tering kirjutab inglise keeles Riia ja Inglismaa loodusteadlaste sidemetest aastatel 1660–1710. Ea Janseni hiljuti loetud raamatust jäi meelde, et seltsid tekkisid maailmas valgustusajal. Aga Teringu järgi oli Londoni Kuninglik Selts olemas juba varem.

Peeter Tammisto kirjutab inglise keeles Eesti iseseisvuspäevast aastatel 1919–1940. Nagu ka varem samas ajakirjas ilmunud ingliskeelsete artiklite puhul, on raske aru saada, kes on sihtgrupp. Ühelt poolt seletatakse põhikooli õpiku tasemel fakte, teiselt poolt tahetakse anda teadusele omapoolset panust. Joonealustes viidetes on eestikeelsetes sõnades kasutatud tähte w, aga seda ei pea tegema. Eesti ajal olid korraga kasutusel gooti ja ladina tähed, mis gooti kirjas oli w, see oli ladina tähtedega v. Seega kui "Ajalooline Ajakiri" ilmub ladina tähtedega, siis võib kasutada tähte v. Viidatud oli ka uuel ajal ilmunud "Eesti ajaloo" köidetele ning kõigil oli märgitud kirjastuseks Ilmamaa. Tegelikult on Ilmamaa kirjastanud ainult neljanda, kuuenda ja viienda köite; teisel ja kolmandal köitel on kasutatud Ilmamaa kujundust, aga muu on teinud teine kirjastus.

Ago Raudsepp kirjutab Teise maailmasõja osaks olnud Briti-Soome sõjast. Sellega ta tahab näidata, et kui on sõnastatud reegel, et demokraatlikud riigid omavahel ei sõdi, siis on sellel reeglil olemas ka erand. Erandeid püüdsin leida ka ükskord ajaloo osakonna listi saadetud kirjavastuses, kus nimetasin nendena Ameerika kodusõda ning Jeltsini ja Dudajevi riikide vahelist sõda. Erandeid leiaks ilmselt veel demokraatlike Vana-Kreeka linnriikide juurest. Suurbritannia ja Soome vahelise sõja puhul tuleb aga arvestada, et tegemist oli koalitsioonide vahelise võitlusega. Mõlemasse koalitsiooni kuulus totalitaarseid riike. Soome sõdis eelkõige Nõukogude Liiduga ja Suurbritannia Saksamaaga. Võib ka küsida, kui demokraatlik oli tolleaegne Briti impeerium. Inglaste jaoks oli demokraatia tõesti olemas, aga osad impeeriumi koosseisu kuulunud rahvad olid allutatud jõuga ja võitlesid vabaduse eest.

Oliver Pagel teeb samuti juttu soomlastest, täpsemalt Soome turistidest Nõukogude Eestis. Olen kuulnud jutte sellest, et Nõukogude ajal oli Tartu kinnine linn. Stalini ajal oli veel kogu Eesti kinnine, esimesed välisturistid saabusid pärast Stalini surma ja suuremal arvul hakkas neid tulema 1965 Eesti ja Soome vahelise laevaühenduse sisseseadmisel. Turistidelt teeniti valuutat alkoholi ja suveniiride müügiga. Mind huvitaks, milline oli Gorbatšovi alkoholivastases poliitikas välisturistide osa.

Ljudmila Dubjeva kaastöö räägib Peeter Tarvelist ja tema õpetajast Jevgeni Tarlest ning sellest, mida nad on kirjutanud Prantsuse revolutsiooni kohta. Koolis õppisime, et generaalstaadid jagunesid kolmeks seisuseks, aga Tarvel ja Tarle on eristanud kolmanda seisuse sees kodanlust ja töölisklassi.

Marten Seppel arvustab raamatut, kus on juttu 1710. aasta "kapitulatsioonidest". Kapitulatsioon on ilmselt sõna, mis vastab kõige täpsemalt tolleaegsetes allikates kirjas olevale, aga need allikad ei ole eestikeelsed. Kuna tegemist oli kahepoolsete lepingutega, siis võibolla oleks parem tõlkida kapitulatsiooniakt või kapitulatsioonileping. Alistumine ehk kapituleerumine ehk kapitulatsioon viitaks nagu sündmusele ja kapitulatsiooniakt või kapitulatsioonileping dokumendile.

Kanada inglise keel

Inglise keele õpetaja andis küsimused eksamiks valmistumiseks. Ta tahtis, et me ettevalmistuseks palju võrgust loeksime. Sellega ma polnud rahul, sest teisteks eksamiteks pidi ka õppima. Siis mõtlesin, et asi pole hull, sest eksamil ei pea vastama kõike, vaid ainult osa loetust. Kanadas räägiti teistsugust inglise keelt kui mujal. Kanada inglise keele kohta oli toodud näiteid. Aga eksamil me ei pidanud kanadapäraselt rääkima. Sooviti, et kõik Kanda elanikud toodaks Euroopasse elama. Minu meelest ei olnud tänapäeval võimalik, et üks maa jääks tühjaks.

Augusti üritused läbi

Augustikuusse on mahtunud 3 õpingukaaslaste kokkutulekut, 3 kiirmaleturniiri ja 1 sünnipäevapidu. Neist üks kiirmaleturniir ja kursusekokkutulek leidsid mõlemad aset eilsel päeval. Kursusekokkutulek toimus esmakordselt, toimumiskoht oli Vilde kohvik. Ei teatud ette, kui palju inimesi kohale tuleb, aga valitud ruumi suurus osutus üsna õigeks, mõni istekoht jäi veel üle. Kohviku arve tuli mul 4.50. Tellisin ainult magustoidu, sest otse enne kodust väljumist sõin lõunasööki. Jõin ainult vett, mis oli tasuta. Meil oli suur kursus ja suur loengute valimise vabadus, kõigi kursusekaaslastega ma ülikooli jooksul rääkida ei jõudnud ja kõigi kohaletulnutega ei rääkinud ka eile. Mõnele ütlesin ainult tere ja lõin klaasi või kätt pitsiga kokku. Kõik kursuse liikmed ei saanud vist kokkutulekust teada. Mõnele teatasin sündmusest omalt poolt, aga kõigi kontaktandmeid mul ei olnud ja maksimaalse aktiivsusega ei otsinud.

Peaministrile unest

Ärkasin majas, kus oli külas peaminister. Ta küsis mult, kuidas ma magasin. Vastasin, et selle kohta, kui vähe ma magasin, tunnen ennast hästi. Peaminister naeris ja kiirustas tööle. Selle järgi, mis kell oli, oleks võinud arvata, et ma olen kaua maganud.

Vanker liiga kaugel

Tänase turniiriga tähistati Villeri ja Šukyse sünnipäevi. Tulemused olid:

1. Trohhalev 6,5 p.
2. Salupere 5
3. Šukys 4,5
...
8.-9. Runnel 3,5

16 osavõtjat, 7 vooru, 15 minutit.

Et saada paremat tulemust kui kahel eelmisel nädalal, lühendasin maletreeninguid, sõitsin rohkem trenažööriga ja mängisin aeglasemalt. Tulemus paraneski.

Trohhalev-Runnel
1. e4 e5 2. Rf3 Rc6 3. Ob5 a6 4. Oa4 Rf6 5. d3 b5 6. Ob3 Oe7 7. Rc3 0-0 8. 0-0 d6 9. h3 Ob7 10. a3 Ra5 11. Oa2 c5 12. Re2 Vc8 13. Rg3 c4 14. b3 cd 15. cd Vc7 16. Oe3 Vc3 17. b4 Rc6 18. Ld2 Va3 19. Of7+ jne. valge võiduga.

Füüsika uurimistöö

Ütlesin, et suurema osa eurolisti kirjutanute nime olen hiljem ajalehest lugenud. See näitab, et selle listiga kalduvad liituma targad inimesed. Või siis olen mina nad targaks õpetanud. Inimestest muidu väga palju ajalehes ei kirjutata, paljudest kirjutatakse üks kord elus.

*
Olin varem õppinud ülikoolis ajalugu ja nüüd olin füüsika üliõpilane. Olin juba esimesel korral teinud sisseastumiseksamid nii ajalukku kui ka füüsikasse ja mõlemasse edukalt. Hiljem olin teinud eksamid ainult füüsikasse. Küsisin Klausilt, kas ma sain teisel korral ikka sisse. Olin juba loengutes käinud, aga hakkasin kahtlema, kas mul on selleks õigus. Klaus näitas arvutist, et olin viiendana sisse saanud. Ta ütles, et küll ainult nendest, kes füüsikat õppima jäid. Vastasin, et oli ka neid, kes isegi füüsikasse sisse ei saanud. Kui mina olin varem ülikoolis õppinud ajalugu, siis Klaus füüsikat. Nüüd tekkis küsimus, kas tema läheb järgmise ainena ajalugu õppima. Ütlesin, et mul pole füüsikaannet. Füüsikas ei tohi teha arvutusvigu, aga neid ma teen. Aitaks, kui kõik arvutused taskuarvutiga üle kontrollida. Algul tuleb arvutada peast ja seejärel taskuarvutiga üle kontrollida. Aga taskuarvutit on ka võimalik valesti kasutada. Kui ma vahetasin eriala, siis sai öelda, et ma jätan kõik asjad pooleli. Sai ka öelda, et mind huvitavad kõik asjad. Füüsikas ei osanud ma ühtegi uurimistöö teemat välja mõelda. Tuli küsida õppejõult. Mõtlesin välja, et eelkõige olen siiski ajaloolane ja kirjutan ajalooga seotud füüsikast. Võtan uurimistöö teemaks Kolumbuse laeva Santa Maria ja teen selle kohta arvutusi. Arvutan välja, mis oli Santa Maria veeväljasurve. Ma polnud kindel, kas ma leian algandmed. Neid oleks saanud võrgust otsida. Aga viidata tuli siiski paberraamatutele. Võrgust sai otsida, milliseid paberraamatuid kasutada.

Ülepunktid

Laskusin ühes majas esimesele korrusele. Esimene korrus jagunes paremsektoriks, vasaksektoriks ja veel kaheks sektoriks. Väljusin majast. Maja kõrvalt leidsin filmilindi, millel olid kellegi võõra klassikokkutuleku pildid. Näitasin ühele klassivennale ühte vana paberit. Klassivend ütles, et ta ei oska vanu tähti lugeda. Küsisin, kas ta ei ole siis kunagi ühtegi vana asja lugenud. Ta vastas, et ei ole.

*
Olin magistrant. Läksin Tamuli juurde ja ütlesin, et bakalaureuseõppes jäi mul tegemata sajandivahetuse eksam, tahaksin selle nüüd ära teha. Leppisime kokku päeva, millal ma seda tegema tulen. Tamul vaatas mu eksamilehte ja ütles, et Kasekampile olen teinud ainult ühe eksami, ta luges ju nii palju. Tamul sodis läbi eksamilehe esimese lahtri lainelise joone, nii et kõik esimeses tulbas olevad numbrid muutusid loetamatuks. Vaatasin, et olen Kasekampile teinud siiski kaks eksamit, eespool on tema nimi lihtsalt raskesti loetavalt kirjutatud. Tamuli eksami jaoks oli vaja kirjutada ka essee. Varem olin mõelnud kirjutada malest sajandivahetusel, aga nüüd mõtlesin, et võin kirjutada ka sajandivahetuse luulest. Või luuletuste kohta ei oska ma kirjutada muud kui seda, milline luuletus on armastusluuletus ja milline mitte, seetõttu oleks parem teema ajakirjandus sajandivahetusel. Võrdleksin kahte erinevat ajalehte, et mida on konkreetsete teemade puhul kirjutanud üks ajaleht ja mida teine. Mul oli magistriõppes jäänud olla veel kaks aastat, aga nõutav punktide arv oli juba täis. Öeldi, et nüüd ma hakkan punktide peale õppima. Üks laps vaatas minu peegelpilte. Laps oli veel nii väike, et ta ei osanud pabereid vaadata muidu kui neid kortsutades. Ütlesin talle, et need pildid ongi vaatamise jaoks tehtud, aga kuna ta neid kortsutas, siis tuleb need nüüd ära visata. Tegelikult ma neid ära viskama ei hakanud. Mõtlesin, et kõik asjad on veel ilusad, midagi ära visata ei ole vaja. Varem ma olin mõelnud oma asju salajastena. Oma vanas märkmikus olin oma sünnipäeva kohta teinud lehekülje, mille nimeks olin pannud Salakalender. Et olin samas klassis õppinud vene keelt, siis olin eesti keeles sõna "kalender" kirjutades kasutanud kogemata vene tähte "ja".

Väeosade paiknemine

Uuriti, kus on olnud Eesti valdade piirid. Üks vald oli paljudes kohtades laiali. Soovitati, et selle ühte eriti väikest tükki ei ole vaja arvesse võtta. Koostati nimekirju ühes sõjas osalenud Eesti sõduritest. Mõni sõdur oli lahingutes osalenud erinevate nimede all. Uurija lausus, et ta ei hakka ütlema, kas sama inimese erinevate nimede kokkuviimine on kuritegu või mitte. Asi oli selles, et nimede kokkuviimine kergendas vaenlasel repressioonide läbiviimist. Näidati, et kuna Tallinnas paiknevad väeosad on sõdade tänavalahingutes traditsiooniliselt mattunud rusuhunnikusse, siis on need nüüd linnast välja viidud ja paigutatud linna ümbrusesse. Mõned olid saartel ja eriti palju väeosasid oli Tallinnast läänes. Mõtlesin, et kui nad hakkavad üle linna ida suunas tulistama, siis nad võivad kogemata tulistada ka linna. Mõned üksused paiknesid siiski veel linnas, mis valvasid valitsushooneid ja parteikontoreid. Ühes majas olid kahe partei kontorid, üks neist parteidest oli värskelt asutatud. Me ei lugenud välja, kas selle partei nimi on Jutupartei või üks teine. Ütlesin, et parteid võiksid ennast ise tutvustada, aga teised parteid on vastu.

Vaikides kokkutulekul

Hakkasime autoga maale sõitma. Juhtis üks võõras mees. Kui oli juba tükk aega sõidetud, jõudsime alles Tartust välja. Edasi sõites läks auto teelt välja ja keeras sellele tagasi. Siis enam autot ei olnud, vaid näidati käbidega, kui halb on, kui auto millegagi kokku põrkab. Samuti näidati, et on halb, kui jalakäija ei lähe autol eest ära, vaid ütleb, et tee peal on limukas. Näidati, kui väikse osa teest me läbi oleme sõitnud. Selleks joonistas üks mees teetolmu sisse neli võrdse suurusega kasti, millest esimeses pidi olema üks vili, teises Eesti, kolmandas Läti ja neljandas Leedu. Läksime Tartusse tagasi. Meie Kaunase puiestee maja oli Kalda tee ääres. Mõtlesin, mis siis saab, kui see maja peaks kunagi teist värvi värvitama.

*
Lähenes kursusekokkutulek. See pidi algama kohvikus kell seitse. Kirjutasin, et kes tahab, võib kell kaksteist öösel ka kohale tulla. Vastuseks saadeti üks emotikon. Arvasin õigesti ära, et saatja oli Reeli. Mõtlesin, et mul läks meelest ära, et seekord ei ole mina peakorraldaja. Ma ei olnud ka kontrollinud, kas kohvik on veel kell 12 lahti. Läksin kokkutulekule kohale, koolimaja moodi majja. Üks mees ulatas mulle koridoris kinopileti, seejärel veel kaks piletit muude filmide vaatamiseks. Varsti võttis ta piletid enda kätte tagasi. Arvasin, et need on tasuta, aga igaks juhuks küsisin, kui palju need maksavad. Mees vastas, et need maksavad palju. Seisin seina ääres ja minu juurde tuli Ariel. Mõtlesin, et ma ei pea ootama, kuni ta mind ründab, seekord võin ise esimesena kallale minna. Ühes kohas koridoris seisid minust noorema klassi õpilased koos oma õpetajaga. Üks poiss vastas luuletust. Mõtlesin tema lugemist kirjeldada, et ta loeb lihtsa, aga samal ajal keerulise häälega, et kukub välja nagu kukub. Kõndisin teise kohta. Mõtlesin, et midagi rääkida ei olegi vaja, ma lihtsalt jälgin inimesi. Lamasin oma voodis ja olin ainult poolunes. Et oleks huvitavam lamada, hakkasin jalgadega tantsuliigutusi tegema.

Raamat kaladest 5

"Loomade elu. Kalad" lõpuni.

Nüüd on läbi kaks "Loomade elu" köidet. Kalade köide on paksem kui lülijalgsete oma, aga sai palju rutem läbi. Lülijalgsete köidet lugesin mitu aastat, kalade köidet pool aastat. Lülijalgsete köide jäi venima, sest oli liiga paks ja korraga ei tahtnud nii palju võõrast eriala lugeda. Kalade köitega oli mul süsteem, et hommikuti loen ajalugu ja õhtuti muid raamatuid, kui kaladest on 100 suurt lehekülge loetud, teen vaheaja ja loen läbi mõne muu raamatu.

Uku Masingust on meeles muuhulgas, et ta ei uskunud evolutsiooniteooriat. Ta seadis selle kahtluse alla küsimusega, et kuidas laternaga kala endale laterna valmis ehitab. Evolutsiooniteoorial olevat seletust olemas, et kalad võistlevad, kellel on suurem latern, kuid see seletus polevat piisav. Ka nüüd loetud zooloogiaraamatu lehekülgedel on sellist, mis jääb seletamatuks. Suuremal osal kaladel on uimede sees kiired, need jagunevad pehmekiirteks ja ogakiirteks. Ogakiired võivad ulatuda uimede seest välja ja neil võivad olla mürginäärmed. Meriahven on kala, keda süiakse, aga kelle ogakiired võivad puhastaja sõrme elu lõpuni liikumatuks muuta. Õudnäsalik on veel mürgisem, kui tema ogakiired tungivad pealeastuja jala suurde veresoonde, saabub mõne tunniga inimese surm. Miks kipuvad omavahel mitte lähedalt suguluses olevatel loomadel olema mürgised just need kohad, mis on teravad - kalal ogad, rästikul hambad, kiletiivalistel astel? Kas paaritumisel kontrollitakse, et sellel, kellega järglasi saada, on mürk selles kohas olemas?

See pole siiski reegel, et terav koht on mürgine. Ühe kala puhul ütlesid autorid, et on üllatav, et selle ogad ei ole mürgised. Mõnel kalal on mürgine mõni muu koht. Ühel kalal, keda süiakse, on liha maitsev, aga mari mürgine. Teisel, keda samuti süiakse, on mürgine nahk ja see tuleb eemaldada.

Peale mürkide on raamatus juttu ka meeldivamatest asjadest. Erinevusi on madalamas ja sügavamas vees elavate kalade vahel. Omavahel suguluses olevatel liikidel kalduvad suuremad olema nende kalade silmad, kes elavad sügavamal vees. See tekitab võrdluse öökulliga, kes on öise eluviisiga ja kelle silmad on suured. Ka inimese silmapupillid on pimedas suuremad kui valguse käes. Sügavamas vees ei ole mitte ainult pimedam, vaid ka vesi on liikumatum. Nii võivat ühe liigi isased leida emased üles lõhna järgi, sest liikumatus vees püsivat lõhnajälg kauem. Tuttavates veekogudes võivad põhjas vett liigutada siiski allikad.

Raamatu kirjutamise ajaks oli mõnda kala uuritud rohkem ja mõnda vähem. Seda, mis toitu mingi kala sööb, on vaadatud selle järgi, mida leidub nende maos. Teine võimalus oleks panna nad akvaariumisse ja teha katseliselt kindlaks, kas ta ühte või teist asja sööb. Akvaariumis ei ela kõik liigid siiski kaua, mõni võib ennast vastu selle seinu saatuslikult vigastada.

Vahepeal lehitsesin ka ühte teist kalaraamatut. Vanaema raamaturiiulis leidus üks 1960. aastatel ilmunud raamat Atlandi kaladest, peamiselt toiduretseptidest. Natuke oli seal juttu ka lauakommetest. Mõned mõtted tundusid imelikud. Tuunikala konservi kohta oli kirjutatud, et sellel tulevat korraga avada nii kaas kui ka põhi, siis saavat paremini lõigata. Siis olid vist tol ajal teistsugused tuunikala konservid, praegusel ajal on nendes pudi, mida ei olegi vaja lõigata. "Loomade elu" järgi on tuunikalu erinevaid liike. "Loomade elu" autorite jaoks on peaaegu reegel, et rasvasem kala on maitsvam, aga kalatoitude raamatus öeldakse, et maitse headus ei sõltu ainult rasvasusest.

Õuduste esilekutsuja

Isa oli kohtunud ühe usukuulutajaga. Isa rääkis, et selle usukuulutaja ümber hakkavad juhtuma õudused. Usukuulutaja oli andnud brošüüri selle kohta, kuidas saada lahti ärevusest. Selle oli ta kirjutanud oma kogemuste põhjal. Brošüüris ütles ta, et ärevusest saab lahti siis, kui tööle asuda. Klassivennad rääkisid kooliteel, et usukuulutaja oli käinud koolis samal teemal loengut pidamas. Ütlesin, et mis tema soovitused aitavad, kui ma õpin niigi väga kõvasti. Läksin ajaloo õppehoonesse. Seal oli pandud välja kuulutus kursusekokkutuleku kohta. Kutsutud oli kõiki, kes kindlatel aastatel ajaloo osakonnas õppisid, kokkutulek pidi toimuma rannas. Paistis, et kursusekokkutulekut korraldavad siis kaks seltskonda korraga üksteise tegevusest teadmata, sest internetis oli kirjutatud, et kursusekokkutulekule kutsutakse kõiki kindlal aastal alustanuid ja see toimub kohvikus. Üks kursuseõde tahtis panna õppehoones rippuva kuulutuse peale teadet õige kursusekokkutuleku kohta. Otsisin talle selleks kotist paberit. Mul oli kotis pakk puhtaid A4 pabereid, aga mul õnnestus sellest siiski tõmmata täiskirjutatud pabereid. Samal hetkel, kui kuulutuse peale pandi teine kuulutus, hakkasid ülikoolis juhtuma õudused. Ütlesin, et need on usukuulutaja lavastatud, ta käis ülikoolis loengut pidamas ja nüüd tahab näidata, nagu läheksid tema sõnad täide. Kuulutus rannas toimuva kursusekokkutuleku kohta oli nupp, millele vajutamine pidi õuduste protsessi käivitama. Kuulutuse ülespanijad ei olnud üldse meie kursusekaaslased, muidu nad oleks teadnud, et kursusekokkutulekut juba korraldatakse. Usukuulutaja kohta sai süütõendeid koguda selle abil, et ka tema välismaal toimunud esinemistele olid järgnenud samasugused sündmused.

*
Istusime tunnis, kus õpetaja rääkis ajaloolisest geograafiast. Ta nimetas haldusüksuse nime, mis vanasti olemas oli. Eesti alal oli olnud väike arv selliseid suuri üksusi. Õpetaja näitas kaardil, kus olid nende piirid, värvides piire punaseks. Ei pinginaaber ega mina ei olnud sellist liiki haldusüksustest varem kuulnud. Oletasin, et õpetajal on nimetus valesti meeles, sest see sarnanes sõnaga krai. Aga vene keeles krai kõlas siiski teisiti. Õpetaja näitas ka, kus paiknesid Eesti naaberaladel sama liiki haldusüksuste piirid. Kõiki ta ei saanud näidata, sest kaardile väga palju maid ei mahtunud. Olime Peedul kirjanike suvila aias. Aial olid nüüd uued omanikud. Aga öeldi, et Ansip kingib isale selle asemel naaberaia. Küsisin, kas meil on nüüd siis kolm suvilat korraga. Vastati jah. Teised olid Peedu vanaema suvila ja Meelva talu. Kirjanike suvila naaberaias olime varem ka käinud, kui seal kasvas võsa ja tegime sellest endale õngeritvasid. Kirjanike suvila aias toimus matemaatika tund. Küsiti nelinurga ühe nurga kraadide arvu. Hakkasin lahendama, et üks külg on a ja teine b, nurga laiuse saab kätte võibolla selle abil, et nelja nurga summa peab olema 360 kraadi. Siis vaatasin, et teised lahendavad siinuste abil. Ütlesin, et siinuseid ma hästi ei mäleta. Muutsin lahenduskäiku, öeldes, et a ja b on defineeritud muutujatena, nende abil vastust kätte ei saa. Kirjutasin tehte, et siinus alfa pluss siinus beeta pluss kaks siinus gammat ja viimane jagatud kahega.

Sõna kontrollimine

Üks vennapoeg rääkis, mida ta vanasti tegi. Mulle tegi nalja, et nii väikse lapse jaoks on midagi ammu. Küsisin, mis sajandil see oli. Klaus näitas emale saksakeelset artiklit, mille kohta oli varem minult nõu küsinud. Ema ütles, et mina eksisin. Ma ei saanud aru, kas selles, mis ma vennapojale ütlesin, või selles, mis olin öelnud Klausile. Ema ja Klaus arvasid, et sõna Bund võib tähendada rahaliitu. Mina pakkusin, et määrava artikliga võib see tähendada Saksa riiki, sest seda nimetatakse Liitvabariigiks. Kontrollisin sõnaraamatust. Seal oli väikse tähega märksõna bund, mille vasteks oli antud raha. Suure tähega märksõna Bund ei olnudki. Oletasin, et siis võib olla olemas märksõna Bundes, mis esineb ainult liitsõnades.

Uusi turniirid tulekul

Alanud on registreerumine Uusi mälestusturniiridele. Juhendid asuvad aadressidel http://www.maleliit.ee/info/2015/gunnar_uusi_2015.pdf ja http://www.maleliit.ee/info/2015/Gunnar_Uusi_2015_noored.pdf .

Skandinaavia avang

Peebo, Hinrikus 5,5
Metsoja 5
...
Runnel 1,5

15 minutit, 7 vooru, vist 16 osavõtjat

Runnel-Seljodkin

1. e4 d5 2. ed Rf6 3. d4 Rd5 4. c4 Rb4 5. La4+ R8c6 6. d5 b5 7. Lb3 bc 8. Lc4 Oa6 9. Lc3 Ld5 10. Oa6 Ra6 11. Rf3 e5 12. 0-0 Ob4 13. Lc2 0-0 14. Vd1 Rd4 15. La4 Rf3 16. gf Lf3 -+

Praegu mul mõjub vormile halvasti võibolla see, et on pidude hooaeg. Viimase seitsme päeva sisse mahtusid klassikokkutulek ja ema sünnipäev. Täna segas mängimist natuke ka palavus. Võimalik ka, et olen liiga palju treeninud ja seetõttu on turniiripartii vastu huvi väiksem kui vaja. Üks kaotuste põhjus on ilmselt kiirustamine, kuigi tänases ühes mängus andis mulle viigi vastase kella kukkumine.

Söömata lõuna

Oudekki väitis, et ta sai kunagi kuni 8-aastaste luuleauhinna. See oli veel nooremalt kui mina. Kahtlesin, kas ta tegelikult sai, võibolla ta tahtis ainult, et jääks mulje, et tema on minust andekam. Ütlesin, et kui ta selles vanuses oli, siis kirjutasin tema jutte üles mina või vähemalt nägin, mida ta kirjutas. Ma nägin, et ta ei kirjutanud nii pikalt, et selle eest oleks auhind antud. Oudekki vastas, et kui paber nina alla topitakse, siis muidugi. Lisasin, et mina kirjutasin tema jutte üles, kui ta oli 7-aastane. Pärast seda läks ta kooli ja 8-aastaselt oli juba koolis ise kirjutama õppinud.

*
Mängisime pikal maleturniiril. Esimeses voorus ma võitsin, aga mäng oli pikk, selles keerati aega juurde. Klaus hakkas koos oma vastasega analüüsima partiid, mille nad olid mänginud. Klaus oskas seisu peast peale panna, mis mul ei tulnud viimasel ajal välja. Ta ütles vastasele, et oda on koos lipuga lipust ja ratsust tugevam juhul, kui vastasel on kolm vankrit. Nii peent põhimõtet ma ei teadnud. Ütlesin, et praegu on Klaus tugevam kui mina. Ütlesin, et Capablanca järgi on üldjuhul lipp ja ratsu lipust ja odast tugevam. Minu esimese vooru mäng oli läinud nii pikale ja järgmine voor järgnes nii kiiresti, et lõunat sööma minna ma ei jõudnudki. Turniir mängiti Fischeri males. Selgus, et järgmise vooru algseisud olid kirjutatud tahvlile, mida ma polnud kohe märganud. Seletasin mittemärkamist sellega, et ma ei jõudnud lõunat sööma minna. Tahvlil oli näidatud ühte Fischeri male algseisu põhjusel, et sellest pole mõtet edasi mängida, valge võit on kindel. Valgel olid vankrid kõrvuti liinidel, aga musta nupud paiknesid teisiti, kuningas ja ratsu olid lähestikku ja kuningaseis oli kaitsetu. Meie laual läks nuppude pealepanek aeglaselt, teised juba mängisid. Põhjendasin aeglust lõunat mitte sööma jõudmisega. Et ma ütlesin korduvalt sama asja, hakati naerma. Nupud pidid olema laual hajutatult. Kui seis oli peal, ütlesin, et tuleb kokku lugeda, kas nuppude arv sai õige. See võttis ka aega. Kui vastane oli lugemise lõpetanud ja saanud õige arvu, jätsin mina lugemise pooleli, sest kui ma oleks saanud vale arvu, oleks tulnud veelkord üle kontrollida, mis oleks jälle aega võtnud.

*
Sain uue raamatu. Selle kaanele oli kirjutatud hästi pikk autorinimi. Selle põhjal oletasin, et raamat on Oudekki kirjutatud, sest olin andnud talle oma raamatus pika varjunime, aga mitte nii pika. Selle raamatu kaanele kirjutatud nime pikkuse kohta sai vist öelda, et on mindud juba liiale. Nime järel oli punkt ja järgnes teine pikk, kuigi natuke lühem nimi, mis võis olla pealkiri. Raamatu eessõnas öeldi, et raamatus on juttu veealusest elust, aga pole vett kordagi nimetatud. Mõtlesin, et see ei ole realistlik, sest kalaraamatust tean, et vett on palju liike. Vee puudumist nimetati eessõnas sõnadega, et raamatus pole õhkamist. Öeldi, et selle raamatu autor on parim uus tulija.

Koer majas

Nõukogude Liidus puhkes vägivallalaine. Mõtlesin, et jään sellest puutumata, sest elan riigi nurgas. Nõukogude Liidul oli neli nurka ja mina elasin loodenurgas. Siis mõtlesin, et võibolla see pole päris nurk, sest elan küll viiendal korrusel, aga ma ei tea, milline selle korruse korteritest on nurgale kõige lähemal. Minu voodi all oli salajane paber. Venemaalt kaevati voodi alla salakäik. Arvatavasti selleks, et see paber kätte saada, aga võibolla ka mingil muul põhjusel ja paberit märkamata. Asusime venelaste kaevatud käiku mööda Venemaale sõjaretkele.

*
Koju oli tekkinud koer. Öeldi, et Pille kodustas selle. Mõtlesin, et nüüd läheb elu hirmsaks, sest mulle koerad ei meeldi. Minu ja Pille vahelise tüli korral võis koer asuda Pille poolele. Selleks, et koer minusse ka paremini suhtuks, andsin talle leiba ja tegin pai. Ühte vennanaist olin esimesel korral halvasti vastu võtnud ja nüüd oli ta vennast lahku läinud. Teiste vennanaiste esimene vastuvõtt oli olnud parem ja nemad olid alles. Läksin internetti, et koer ära blokeerida. Arvuti vastas blokeerimiskatsele, et koera kohta midagi kahtlast ei leitud, selle asemel blokeeriti minu vana blogisissekanne väikeparteide kohta. Sellega ma polnud rahul, sest minu meelest olid väikeparteid seaduslikud. Aga võibolla välismaal sama nimega parteid ei olnud.

*
Mõtlesin teatada, et minu blogi rubriik "päev" on valmis. Samuti rubriik "mõttekäik". Tegelikult vahel veel täiendasin neid, kuigi põhiliselt kirjutasin unenägudest. Nägin Kaunase puiesteel kollase ja pruuni hoovi vahel ühte blogi, mille nimi sarnanes minu blogi parooliga. Võibolla oli minu parool teada saadud ja selle järgi teisele blogile nimi pandud, et minu tähelepanu äratada.

Putukad trepi kohal

Istusin Paide verandatrepil ja lugesin. Minu ümber lendas järjest rohkem mingeid putukaid, kellel oli trepi sees pesa. Seetõttu lahkusin trepilt ja läksin kööki. Ütlesin, et need putukad on herilasekärbsed või kaevurherilased. Arvati, et kuigi see liik inimest ei nõela, on ta ikkagi ohtlik, sest võib nõelata parmu ja parm võib samal ajal inimest hammustada, nii et herilasekärbse mürk satub ikkagi inimesse. Kööki olid saabunud autoga tulnud inimesed. See auto pidi meid peale võtma. Need inimesed ütlesid, et mina olen pikemaks kasvanud. Varem olid vennad pärast kasvamise lõpetamist uuesti kasvama hakanud, nüüd siis ka mina.

*
Mõtlesin, et doktoritöö kirjutan teemal "Jürgensteini mõtted". Töö eesmärk on välja selgitada, kas Jürgenstein sarnanes rohkem Tõnissonile või Grenzsteinile. Doktoritöös viitan palju enda koostatud raamatutele. See peaks tagama parema hinde.

Lapikud arvutid

Laenasin venna lapikut arvutit, kus oli mäng, milles olid ajaloo küsimused. Tahtsin endale samasuguse mänguga arvutit. Küsisin ühe poe müüjalt, mis kellani teine pood, arvutipood lahti on. See, mis asub Rüütli tänava kandis. Müüja vastas, et ta saab minust aru, peaaegu. Läksin arvutipoodi ja võtsin kätte lapiku arvuti. Sellel oli hulk keeratavaid lehekülgi, nagu ajakirjal. Mänge ma esialgu ei leidnud. Siis leidsin mängud ka üles, aga neid oli vähem kui venna arvutis, üks oli male. Üks vend tahtis poest leitud arvutit minuga korraga vaadata. Süüdistasin teda, et ta kortsutab lehti. Ütlesin, et me ei pea arvutit korraga kasutama, vaid ta võib oodata, millal mina kasutamise lõpetan. Venna käitumise seletuseks räägiti, et üks vennapoeg tahab teha kõiki asju teise eeskujul, nii et nad loevad korraga sama raamatut ja ei teagi, et seda raamatut on kodus kaks eksemplari. Mulle meenus, et ma olin ise ka lapsena Pillega sama raamatut lugenud ja et kolmas vennapoeg võtab neljandast eeskuju.

Publikatsioonid

Üks naine rääkis, kui palju on ühel teemal viimasel ajal kirjutatud. Ta ütles, et arvustused tõmbavad raamatutele tähelepanu. Vastasin, et mulle on just seda ette heidetud, et ma tõmban tuttava kirjastuse raamatutele tähelepanu. Pillasin riiuliserval olnud raamatu põrandale. Korjasin tükid kokku. Tükkideks oli raamat läinud vist kukkumise tõttu.