Pilgu mõju

Mängisin pikal maleturniiril. Kartsin mängida, aga sain jälle hea koha. Mul oli kahtlus, et minu head kohad sõltuvad sellest, mitmes on minu loosijärjekord, ma saan võibolla tegelikust mängutugevusest kõrgemaid kohti. Vaatasin pealt Klausi viimase vooru mängu. Tundus, et ta võidab. Aga mänguga tal hoolimata suuremast kuulide arvust võita ei õnnestunud, tulemus läks loosimisele. Mängu tulemuseks loositi viik. Mult küsiti, kas ma järgmisel turniiril ka mängin. Oleksin tahtnud mängida, aga vastasin, et üldse pole aega.

*
Kõndisin Paide aias. Kõrvalaias seisid hobused. Mõtlesin, et hobuseid on arvult vähem kui inimesi, aga kogumassilt on neid vist rohkem. Hobused olid liikumatud, aga kui ma neid vaatasin, siis nad tulid meie aeda ja hakkasid ringi jooksma. Läksin nende eest tuppa. Mõtlesin, et hobuste lahtipääsemine on halb, sest me peame hakkama bussi peale minema, aga nüüd ei saa läbi aia kõndida. Tõnu läks hobuseid kinni panema. Lae kohal rippusid kirikukellad. Kui ma neid vaatasin, kukkus üks alla. Öeldi, et see tuli ka pilgust. Ma polnud selles kindel, sest suurem osa ajast olid kirikud inimtühjad ja kellad võisid vist alla kukkuda ka ajal, kui inimesi kirikus ei olnud.

Ungari keel

Mõtlesin osta läti-eesti sõnaraamatut, aga müügil oli ainult eesti-läti. Selgus, et läti-eesti oli küll müügil olnud, aga poest otsas. Ostsin siis ungari-eesti. Lugesin esimese sõnade veeru läbi, seejärel tõlkisin ungari keelest eesti keelde kolm ajalehe nime ja proovisin tõlkida ühest ajalehest ühe artikli pealkirja. Ajalehtede nimedes olevad sõnad leidsin sõnaraamatust üles, aga ühe nime tähenduses ei olnud ikkagi kindel, sest sõnaraamatus oli kolm selle kirjapildiga erinevas tähenduses sõna. Artikli pealkirjas ühte liitsõna moodi sõna tõlkida ei õnnestunud, masintõlget ma ei proovinud. Selgus, et ungari keeles on sõnu, mille kirjapilt kattub eesti keele sõnaga, aga tähendus on teine. Või sõnu, mis kirjapildilt ja tähenduselt sarnanevad mõne muu Euroopa keele sõnadega, mida meie sugulaskeelteks ei loeta. Ühe ajalehe nimes sisalduva sõna tähenduse arvasin ära enne sõnaraamatusse vaatamist. Sõnaraamat on paks. Ungari tähestiku kohta märkasin, et selles on kaks ü moodi tähte, millel erinevad täpid. Need kaks tähte olid sõnaraamatusse pandud läbisegi, nagu mõnes eestikeelses raamatus v ja w.

Kursusetööde kirjutamine

Kirjutasin seminaritööd. Mul oli vähe mõtteid, mida võiks sellele veel lisada. Üks peatükk oli Itaalia fašismist. Mõtlesin, et selle ette kirjutan muul teemal peatüki. Praegu oli peatükke üks, mida oli vist liiga vähe. Kõige õigemaks peatükkide arvuks peeti vist kolm. Läksin kooli raamatukogu moodi ruumi, kus minu juhendaja Pajur istus laua taga ja rääkis teiste inimestega. Mulle ütles ta midagi, mida ma hästi ei kuulnud. Võibolla see lause oli, et minuga ta ei räägi, sest üks päev ma solvasin teda. Vastasin, et ma olin ainult ühel päeval ärritunud, tavaliselt olen ma rahulik. Rääkisin, mida olin kirjutanud. Pajur küsis, mis teemal ma lõputöö kirjutan. Vastasin, et ma ei ole veel otsustanud, aga võibolla kirjutan selle ka fašismist. Pajur hoiatas, et ajaloost kirjutades peab olema olemas maailmavaade. Vastasin, et ma suhtun fašismi negatiivselt, sest fašistid peavad sõda heaks asjaks, aga sõda nõuab ohvreid. Pajur pani mulle poolelioleva kursusetöö eest esialgseks hindeks nelja, veel kirjutamata töö eest kolme miinuse. Mõtlesin, et need ei ole halvad hinded, sest Pajuri neli ja kolm miinus on sama, mis teiste viis. Läksin kooli raamatukokku. Küsisin raamatut "Mussolini ja Itaalia fašism". Ütlesin, et selle pealkiri võis olla ka "Itaalia fašism ja Mussolini". Raamaukogutöötaja leidis selle pealkirjaga raamatu, mis ma esimesena olin öelnud. Vaatasin, et see on sama kujundusega, mis üks juba varem loetud raamat. Kahtlesin, kas ma selle siis üldse laenan. Aga vaatasin, et sees on selline statistiline peatükk, mida varem loetud raamatus ei olnud, autorinimi on kaanel ka teine, siis ma võtan selle raamatu.

Võitlus liputiival

R-O-O-V-R-K-V-L
1. d4 g6 2. c4 c6 3. e4 e5 4. d5 d6 5. dc bc 6. Og5 f6 7. Oe3 Rg7 8. Rf3 Og4 9. g3 Rb6 10. h3 Oe6 11. b3 0-0 12. Od3 Oc7 13. a4 a5 14. Od2 Va8 15. Rc2 Vfb8 16. Re3 Rd7 17. Oc2 Rc5 18. Vb1 Vb7 19. b4 ab 20. Vb4 Vb4 21. Ob4 Ra4 22. 0-0 Kf7 23. Va1 Rb6 24. Kg2 Rc4 25. Vd1 c5 26. Oc3 Re3 27. fe Va2 28. Vd2 Oa5 29. Oa5 Va5 30. Vd6 Lb8 31. Ld1 Va2 32. Vd2 Re8 33. Re1 Rc7 34. Rd3 c4 35. Rc5 Lb6 36. Re6 Le6 37. Vd7+ Ke8 38. Vc7 Va8 39. Vh7 Lc6 40. Vh8+ Ke7 41. Va8 La8 42. Kf3 Lh8 43. h4 Lh5+ 44. Kg2 Lh8 45. Ld5 Lc8 46. La5 Lc7 47. Lb4+ Kf7 48. Od1 c3 49. Ob3+ Kg7 50. Oc2 Ld7 51. Lc3 Lb7 52. Ld3 La7 53. Ob3 La1 54. Ld7+ Kh6 55. Lf7 Lb2+ 56. Kh3 Lf2 57. Lf8+ Kh7 58. Lg8+ Kh6 59. Lh8++. Valge mõtles 20 ja must 18 minutit.

Ülikoolimälestused ja kool

Üks naine rääkis, et ta oli saanud oma tulevase mehega tuttavaks ülikooli esimesel kursusel. Mees oli öelnud talle "kamraad". Naine oli mehele ühel päeval öelnud, et talle meeldivad mehe juures kolm asja: sõna 'kamraad', džässmuusika ja üks kolmas asi. Nüüd naine ise imestas, et kui keegi teine ütles hiljem "seltsimees", siis see ei mõjunud. Aga see mees oli olnud kiitusest liigutatud, oli ka naist armastama hakanud ja nii nad olidki abiellunud. Naine ütles, et kui tal oleks tädipoeg, siis ta laseks tädipojal sel teemal raamatuid kirjutada. Ma polnud meeldimise teemat kommenteerima hakanud, aga raamatute teema kohta ütlesin, et on juhtunud, et raamat antakse välja, aga seda ei osta ükski inimene. Naine imestas ja küsis üle. Kordasin, et mõnda raamatut pole ostnud mitte ükski inimene. Kõndisin klassiruumi suunas, kus pidi tund tulema, lehitsedes kõndimise ajal ajalehte "Sirp". Enne olin vaadanud, et tahan sealt ühte konkreetset artiklit lugeda, nüüd püüdsin selle uuesti üles otsida. Mõtlesin, et teisel poolaastal on tavaliselt umbes sama tunniplaan, mis esimesel, aga kas kattub ka erinevate õppeaastate tunniplaan, seda ma ei tea, sest uue õppeaasta alguseks olen vana tunniplaani ära unustanud. Jõudsin selle klassiruumi ukse taha, kus pidi tund tulema. Kõigepealt tahtis mitu inimest väljuda. Lasin nad välja, sest Sirly oli oma blogis kirjutanud, et välja lastakse enne. Viimane väljuja pakkus ise teed, seetõttu tema väljumist ma ootama ei hakanud. Aga enne ise sisenemist lasin uksest sisse ühe teise siseneda soovija, kuigi tema oli ukse juurde jõudnud minust hiljem. Klassiruumi jõudes vaatasin, et tüdrukud ei ole veel kohale jõudnud, ma saan istuda aknapoolsesse ritta. Aga vaatasin, et tavalisest rohkem vabu kohti on ka uksepoolses reas, mis on poiste rida, istun sinna. Neljandasse pinki olid istunud Krister ja Artur, esimesse Sander. Mõtlesin, et istun teise või kolmandasse pinki, need olid veel tühjad. Aga Artur tõmbas kolmanda laua endale lähemale, et ma selle taha istuda ei saaks. Ütlesin, et ise teab, ja istusin teise pinki. Mõtlesin, et sellest pole midagi, et ma ei saa Kristerile ja Arturile lähemale istuda, sest ma ei istu ka Sandri kõrvale, kuigi selleks oleks võimalus.

Huvitavaks mõtlemine

Käis sõda. Üks väeosa alistus võitluseta, sest vaatas, et vaenlane on nii palju tugevam. Mulle tundus, et vaenlase väeosa ei olnudki palju suurem. Otsisin, mis teed põgeneda.

*
Üks mees kirjutas, et tema kunagi malet ei mängi, sest male on igav. Tahtsin küsida, kuidas saab male, mida mängitakse ise aktiivselt, olla igavam kui kaugushüpe, mida vaadatakse ainult passiivselt. Leidsin, et male saab igav olla ainult nendele, kes üldse ei mõtle.

*
Kiideti, et mina olen parem lapsehoidja kui üks lapsevanem. Leidsin, et ma olen parem sellepärast, et ma hoian ainult ühel päeval. Kui ma peaks iga päev hoidma, siis ma enam ei oleks parem.

Kommentaarid soengule

Nädala alguses käisin juuksuris. Pärast seda üks minust vanem inimene kiitis, et nüüd paistab laup paremini välja. Aga üks laps ütles, et varem ma olin tuttavam.

Lausete parandamine

Õpetaja andis ülesande, et parandada lausetes, kui seal on ainsuse või mitmuse suhtes vigu. Hakkasin ülesannet lahendama. Kui lõpp juba lähenes, sain teada, et peale nimisõnade tuleb parandada ka tegusõnade ainsust või mitmust. Selliseid lauseid, kus tegusõnas oleks vigu olnud, ei olnudki vist seni esinenud, aga nüüd neid kohe tuli. Istudes puutus mul üks külg vastu ühte tüdrukut ja teine külg vastu ühte poissi. Tüdrukut puudutada oli parem tunne. Siis läksid mul selle poisiga kohad vahetusse ja nüüd istus tüdruku kõrval tema.

Pidustused

Kolmapäeval lugesime isa sünnipäevale pühendatud minu venna artiklit "Eesti Ekspressist" ja kuulasime raadiost varasemal aastal tehtud kordusluulesaadet. Neljapäeval vaatamsime televiisorist kultuurisaadet, kus isa sünnipäevast rääkisid vend ja laulja Lunge, lisaks esitasid ajakirjanikud küsimusi. Reedel käisin isa raamatu esitlusel. Seal laulis samuti Lunge, isa ise laulis ja rääkis, filosoof Matjus pidas kõne, kirjastuse direktor Jagomägi juhatas üritust, minu vend luges ühe luuletuse ja üks mees rohkem, sõna sai ka linnapea, videost näidati laululapsi, õnnitluseks said sõna A. Tooming, B. Vaher ja J. Kronberg. Pärast seda hakati teises ruumis raamatusse autogramme jagama ja kringleid sööma, mina kõndisin koju. Kodus nägin isa kohta artiklit ka "Tartu Postimehes", aga seda ma enne magamaminekut lugeda ei jõudnud. Täna tegin kaks fotot eile kingitud lilledest.

Detailid tekstis ja kauguses

Roomasin mööda kõnniteed. Sellega treenisin õlalihaseid. Mõtlesin, et aga kui ma rooman, siis jalgu treenin selle võrra vähem.

*
Läksin naabrite ukse taha. Naabrid tulid parajasti korterist välja. Pakkusin neile ragulkat.

*
Tõlkisin võõrkeelset teksti. Arvasin aru saavat, et järgmine lause tähendab, et Teise maailmasõja algul teadis Hitler sama moodi nagu teised riigid, et Saksamaa kaotab sõja. Siis tuli mulle meelde, et mujalt olen lugenud ka väidet, et ta lootis võita. Leidsin lausest järjest rohkem sõnu, mida tahtsin sõnaraamatust järele vaadata. Ühel sõnal aimasin kahte vastet, aga tahtsin kontrollida, kas need on õiged. Kontrollisin oma nägemist. Vaatasin, et ühe silmaga ma ilma prillideta toa teist otsa hästi ei näe. Siis proovisin teist silma, sellega ka hästi ei näinud. Proovisin, kuidas ma näen aknast välja. Mind üllatas, et kuigi ma toa teist otsa ei näinud, eristasin väljas üksikuid puu küljes kasvavaid lehti, kuigi puu kasvas kaugemal kui oli toa vastassein. Tundus, et ma nägin isegi kaugema puu üksikuid lehti. Aga selles ma polnud kindel, need võisid olla ka lehtede rühmad. Keegi liigutas minu toa ust. Mulle tuli meelde, et mul ei ole riideid seljas. Ukse liigutaja võis kohe tuppa sisse astuda, hakkasin kiiresti riidesse panema.

Vahelt läbi pugemine

V-O-K-L-R-R-O-V
1. d4 f5 2. c4 Oc4 3. Of5 Rd6 4. Oh3 c6 5. Re3 Oe6 6. Oe6 Re6 7. R1c2 Oc7 8. f3 Ob6 9. Of2 Le8 10. Ld3 0-0-0 11. 0-0 h5 12. Vac1 h4 13. h3 Lf7 14. b4 Vdf8 15. a4 Kb8 16. a5 Oc7 17. ab b6 18. Ra3 b5 19. d5 Rf4 20. Ld2 Lg6 21. Rg4 Rd5 22. e4 Rf4 23. Ld4 Ob6 24. Le5 Of2+ 25. Vf2 Vf7 26. Rc2 Ka8 27. Rd4 Vh5 28. Rf5 Rf5 29. Lc7 Rd6 30. Ld8+ 1:0. Valge mõtles 10 ja must 9 minutit.

Pärast saadet

Eile kuulasime raadiot. Seal loeti luuletusi ja lauldi. See oli kordussaade. Aga varem ma polnud seda kuulnud. Osad luuletused tundsin ära ja osasid mitte. Pärast lasti veel tuttavaid laule, mis ei olnud vist algse saate osa. Panin juba vahepeal raadio kinni ja viisin teise tuppa; kontrollides, kas juhe sai korralikult sisse, avastasin, et tuleb veel laule. Minu luuletustele minu teada viise tehtud ei ole, kui mitte arvestada, et nooremana mõtlesin ise luuletustele mõttes viise välja, mille ma uuesti ära unustasin. Või võibolla ma ainult arvasin, et mõtlesin uusi viise välja, kasutades tegelikult neid viise, mida olin kuskilt kuulnud. Peene muusikalise kuulmisega inimene oskab öelda, kes ei pea viisi, aga kui mul olevat kirjutades juba rütmivigu, siis ei taha heliloojad võibolla lauljast halba muljet jätta. Kui autor teeb rütmivigu, saaks tõlkija need võibolla teise keelde tõlkides kõrvaldada. Saaks tõlkida ka samasse keelde, aga seda ei peetaks vist sel juhul tõlkeks, vaid jäljendamiseks. Väljaarvatud ehk juhul, kui oleks juurde kirjutatud, kelle millise luuletuse tõlge see on. Minu isa andis ükskord välja luulekogu, kus iga luuletuse juurde oli kirjutatud, kelle mõjul see on kirjutatud. Siis olevat arvustajad vaidlema hakanud, et need ei olegi nii sarnased.

Vanad unenäoteemad

Kas unenäod jäävad meelde ainult üleskirjutamiseni või kauemaks? Nimeta kümme kunagi varem nähtud unenägu.

1. Lapsena nägin unes, et karu andis mulle vorsti.

2. Lapsena nägin unes, kuidas tondid hakkasid ulguma.

3. Kooliajal nägin unes, kuidas Emajõe jääaugust pisteti pea välja ning hakati laulma.

4. Enne seminaritöö eest hinde saamist nägin unes, mida juhendaja selle kohta ütleb.

5. Nägin ükskord unenäo, kus sugulane Külli ja klassiõde Külli läksid justkui üheks isikuks.

6. Kooliajal nägin unenäo, kus üks tüdruk nimetas mind teiste inimeste sarnaseks.

7. Magistriõppe ajal nägin unenäo, kus esinesid paljuköitelised teosed "Stalini vastus trotskistidele" ja "Stalinil oli õigus".

8. Pärast King Kongi filmi vaatamist nägin unes hiigelahvi.

9. Olen näinud unes, kuidas puudun aasta otsa ingliskeelsete ajalehtede lugemise tunnist, sest mul on tunniplaanis viga.

10. Kooliajal nägin unes, kuidas leidsin liivakastist liiva seest kopikaid.

Arhiivi hoiuleandmine

Kavatsesin oma arhiivi ühte majja hoiule anda. Aga kui mul soovitati panna see teise majja, andsin selle hoopis sinna. Korjasin klaasi marju kisselli tegemiseks. Arvasin selle marjaliigi ära tundvat. Mulle öeldi, et need on hoopis mürgimarjad. Selle peale viskasin need minema.

Rattaga maale

Läksin koos ühe naisega jalgratastega sõitma. Võidi mõelda, et mina hästi sõita ei oska, ma sõidan ainult selleks, et temaga koos olla. Algul sõitsime kõrvuti, siis hargnesime nii, et tema läks ees. Maakohta jõudes kadus ta mul silmist. Mõtlesin, et on kaks võimalust, kumba teed ta keeras. Valisin ühe teedest ja seda mööda jõudsingi talle järele. Jõudsin järve äärde. Sinna oli veepiirile tehtud vesiklosett ja üks poiss käis seal. Varem oli käidud võsa vahel, aga nüüd võidi seda pahaks panna. Astusin mõned sammud põõsastevahelist teed. Aga seal hakkasid ühed poisid pahandama, et see on nende territoorium.

Aleksandr Blok

Aleksandr Blok. „Ööbikuaed. Valik luulet“. Tõlkinud Kalju Kangur, Jaan Kross, August Sang, Johannes Semper, Heiti Talvik, Debora Vaarandi. „Kirjastus Eesti Raamat“, Tallinn 1972. 320 lehekülge. Tõlgitud vene keelest 1968. a. väljaandest.

Vanemad luuletused selles kogus on kirjutatud 19. sajandi lõpus, hilisemad pärast kommunistide võimuletulekut Venemaal. Lugemist alustades olin üllatunud, et raamat tundus parem kui otse enne seda lõpetatud suurimaks vene luuletajaks peetud Puškini tõlkekogu. Lõppu välja jõudes ei olnud ma rahul, et oli raske aru saada, millised on Bloki seisukohad. Mulle tundus, et ta tahtis Oktoobrirevolutsiooni kritiseerida ja imestasin, kuidas Nõukogude ajal selline raamat välja anti, aga mõnes kohas on arvatud, et ta aktsepteeris revolutsiooni.

Raamatu algul meenutas teos eestlaste Enno ja Masingu luulet. Mõlemat loodustemaatika poolest ja Masingut usuliste teemade poolest. Kui Puškinil esinevad viited antiikreligioonile, siis Blokil peamiselt ristiusule. Ühes kohas oli Blokki võrreldud Puškiniga, aga mulle jättis Puškin sõjakama mulje. Blokil surnuid leinatakse, Puškinil on rohkem tapmiste kirjeldusi. Blokil tulevad sellised teemad sisse alles pärast revolutsiooni, kui need muutusid igapäevaseks reaalsuseks, ja mulle tundub, nagu ta tahaks näidata nende koledust.

Sarnaselt Masinguga huvitas Blokki tähistaevas. Ei lugenud kokku, aga tundus, et Blok nimetab väiksena paistvaid tähti sagedamini kui päeval paistvat päikest, ja lund rohkem kui suve. Soojemal aastaajal nimetab ta vihma ja sarnaselt Masingule udu. Ühes luuletuses on öeldud, et minategelane eelistab külma soojale, teises esines vist ka kevadeigatsus. On kloostrielu temaatikat, aga elulookirjeldusi vaadates tundub, et autor pole siiski ise kloostris elanud, tal võib mungaelu olla millegi muu sümbol. Blokki seostatakse sarnaselt keskkooli kunstiajaloo lõpueksamiks õpitud kunstnik Vrubeliga sümbolismiga, Bloki luules esineb ka Vrubeli nime. Sümbolismi on nimetatud erinevates raamatutes nii kultuurivoolu kui ka vaimuhaiguse sümptomina, Vrubelile omistatakse mõlemat.

Psühholoog Alliku järgi võib mõnel inimesel olla nii positiivseid kui ka negatiivseid emotsioone palju, teisel vähe, kolmandal ja neljandal palju ainult ühte või teist tüüpi emotsioone. Psühhiaatrias tuntakse äärmuslike meeleolude vaheldumist vanemas kirjanduses maniakaal-depressiivse psühhoosina ja uuemal ajal bipolaarse meeleoluna. Bloki luuletustes on kirjeldatud nii positiivseid kui ka negatiivseid emotsioone. Korduvalt esinevad tal vastandlikud emotsioonid üheainsa luulerea piirides. Ühes luuletuses ütleb ta, et ükskõik millised emotsioonid on paremad kui emotsioonide puudumine. Vanemates luuletustes tundub maailm talle salapärasem, hiljem on talle vahepeal elu või vähemalt argipäev igav, aga siis ütleb, et paremad meeleolud võivad tagasi tulla või tulevadki.

Psühholoogid arvavad, et aeg tundub kiiremini mööduvat siis, kui see on huvitavam. Blok ütleb paljudes kohtades, et aeg läheb aeglaselt. Kui Piiblis on vist ütlus, et Jumalale on tuhat aastat üks hetk, siis Blokile vastupidi kestab hetk sajandeid. Ainult ühes kohas ütleb ta vastupidi, et aeg läheb kiiresti. Aga psühholoogia järgi vanemaks saades hakkabki kiiremini minema.

Sorokini raamatus seostatakse Bloki ja teiste temasuguste lühikest elu revolutsiooni tagajärgedega. Aga ma ei leidnud kuskilt, et Blok oleks hukatud, elu võis lühendada rasketel aegadel tervise halvenemine. Teises kohas süüdistab Sorokin Blokki ennast revolutsioonist loomingulises vaimustuses olemises, ilma et ta oleks ise revolutsionäär olnud. Kui revolutsionäärid on juba võimul ja kehtestavad diktatuuri, siis võivad autorid hakata kirjutama trükki pääsemiseks võimu kiitvaid tekste koos selle ridadevahelise kriitikaga. Kui Blok oli juba varem sümbolist, siis tema puhul oleks selline käitumine eriti ootuspärane.

Varasem kokkupuude Blokiga on mul, et panin tema kohta kirjutatud arvustuse Hendrik Sepa raamatusse. Lugesin selle ka uuesti üle.

Kaks pikka vangerdust

R-O-V-K-O-L-V-R
1. Rb3 d5 2. d4 c6 3. Rg3 e5 4. de Oe5 5. c3 Rb6 6. Od3 Ra4 7. 0-0-0 Le7 8. Oh7 Vf8 9. Of5 Od7 10. Od7 Ld7 11. Od2 0-0-0 12. Rc5 Lc7 13. b3 Rc3 14. Oc3 Oc3 15. Kb1 La5 16. Rd3 c5 17. Vc1 c4 18. Ld1 cd 19. Ld3 d4 20. e3 La3 21. Vc2 Kb8 22. ed Od4 23. Lc4 Oe5 24. Vgc1 Rg6 25. Re4 a5 26. Rc5 Rf4 27. Lb5 Lc5 28. Vc5 Od6 29. V5c4 Rd3 30. V1c2 Vfe8 31. a3 Oa3 32. Vc7 Ve1+ 33. Ka2 Rb4+ 34. Ka3 Rc2+ 35. Kb2 Kc7 36. Kc2 b6 37. Lc4+ Kb8 38. Lf7 Ved1 39. Lg7 V8d2+ 40. Kc3 Vd3+ 41. Kc4 Vd6 42. h4 Vc1+ 43. Kb5 Vc5+ 44. Ka4 Vd2 45. Lg3+ Ka7 46. Lg7+ Ka6 47. La1 V6c2 48. Ka3 b5 49. b4 ab 50. Kb4+ Kb6 51. La5+ Kb7 52. Lb5+ Kc7 53. Le5+ Kb6 54. Le3+ Kc6 55. h5 Vb2+ 56. Kc3 Vbc2+ viik. Valge mõtles 20 ja must 19 minutit.

Töö kavandamine

Valmistusin kirjutama magistritöö edasiarendusena doktoritööd. Magistritöös olin kirjutanud sellest, mida kirjutati 1920. aastate ajalehtedes Itaalia fašismist, doktoritöösse tahtsin 1930. aastad juurde võtta. Mõtlesin, et selleks, et ajapuudust ei tekiks, vaatan esialgu igast aastakäigust ainult ühte artiklit. Kui ring saab täis, lähen teisele ringile ja vaatan igast aastakäigust teise artikli. Mõtlesin, et nii tuleb uut osa vähem kui vana osa, kui ma kirjutan sellise töö kavandi, võidakse mind doktoriõppesse mitte vastu võtta. Magistriõppes oli juhendaja soovitanud kasutada rohkem filosoofilisemat kirjandust. Doktoritöö kavandis oleksin öelnud, et nüüd olen edasi arenenud, nüüd kirjutangi filosoofilisema töö. Tegelesin doktoritöö jaoks materjali kogumisega. Mõtlesin, et kui ma nii aeglase tempoga jätkan, ei saa ma tööd tähtajaks valmis. Võiksin ajakasutusplaani läbi mõelda.

*
Käivitasin arvutit. Arvuti ütles, et kasutusõigus on aegunud, nüüd tuleb raha juurde maksta. Maksin ära. Seejärel tuli meelde, et eelmisel korral olin maksmisest pääsenud, sest vend oli öelnud, et arvuti saab käivitada ka teisel viisil.

16. november 1988

Eile tähistati ajaloolistides 30 aasta möödumist sellest, kui ENSV Ülemnõukogu võttis vastu suveräänsusdeklaratsiooni ja taotles Nõukogude Liidus liidulepingu sõlmimist. Kirjutasin ühte listi vastuseks:

Kuulasin tol päeval ülekannet Ülemnõukogust raadiost. Üle kanti suures saalis toimuvat, aga mitte redaktsioonikomisjoni tööd. Ülemnõukogus tekkisid erimeelsused, kui tugevat sõnastust suveräänsusdeklaratsioonis kasutada. Tugevamat sõnastust pooldas Savisaar, kes oli saanud vist Ülemnõukogu liikmeks alles hiljuti asendusvalimistega. Arvati, et redaktsioonikomisjonis võitles Savisaar nagu lõvi ja hoidis kõige halvema variandi ära. Samuti on arvatud, et osad saadikud hääletasid suveräänsusdeklaratsiooni poolt ainult sellepärast, et arvasid, et kõige hääletusele pandava poolt hääletamine on endiselt kohustuslik. Olin suveräänsusdeklaratsiooni poolt, aga Ülemnõukogu soovitud liidulepingu vastu.

Eesti oli esimene liiduvabariik, kus selline deklaratsioon vastu võeti. Neid hakati järgnevalt vastu võtma ka mujal. Minu mälu järgi tehti järgmisena katset Leedus, aga esimesel katsel hääletati see seal maha. Leedu meeleavaldajad olid pettunud, rullisid oma lipud kokku ja karjusid "Eesti, Eesti!"

Arnold Rüütli populaarsusele tulnud kasuks, et ta pidi käima Moskvas vastu võetud deklaratsiooni kohta aru andmas ja oli Eesti seisukohta kaitsnud. Keegi kirjutas hiljem ajalehes, et ta vaatas televiisori ekraanilt, kas Rüütlil käes oleva paberi nurk väriseb ja et see ei värisenud. Moskvas oli püütud Eestis vastu võetud otsust tühistada. See oli vist selle järel, kui minu vanaisa ütles, et tal on Moskva otsuse pärast tuju väga halb ja ta läheb tuju parandamiseks sporti tegema. Natuke hiljem tähistati ülikooli kohvikus minu isa 50. sünnipäeva. Sinna jõudis hilinemisega kirjanik Aivo Lõhmus, kes ütles, et tuleb Rahvarinde koosolekult, mille peale suurem osa inimesi kogunes tema ümber. Minu isa läks sealt ainult mööda ja ütles: "Te ei lase inimesel süia." Lõhmus rääkis, et Rahvarinne oli otsustanud, et seda Moskva otsust ei ratifitseerita. Minu malehuviline vanaisa oli Eesti ja Moskva suhteid juba varem malepartiiga võrrelnud ja ütles ka selle uudise peale: "Nüüd on musta käik." Mina vastasin: "Ei, valge," ja hakkasime selle üle vaidlema. Vanaisa tõlgenduses oli Eesti vabadust taotledes valged nupud, mina pidasin Venemaad vist selle järgi valgeks, et kõigepealt alustas Venemaa tüli Eesti okupeerimisega.

Ajakirjanduses äratas pärast 16. novembri suveräänsusdeklaratsiooni tähelepanu Jüri Põld (tol ajalooperioodil tegutses avalikus elus ka üks teine Jüri Põld), kes tuli välja teooriaga, et Eestis loodi aastal 1918 esimene vabariik, 1940 teine vabariik ja 16. novembril 1988 kolmas vabariik. Teised vaidlesid vastu, et me tegeleme ikka esimese vabariigi taastamisega. Ametlikult jäi peale lõpuks teine seisukoht, aga vaidlusi on olnud hiljemgi. Aastal 2005 käisin ühe magistritöö kaitsmisel, magistrant olevat oma töös kasutanud väljendit "esimene Eesti Vabariik". Üks kaitsmisel osaleja tegi märkuse, et meil on praegu seesama riik, aga professor Klaassen, kes oli muidu vist põhioponent, ütles magistrandi kaitseks, et tema arvates see ka sama riik ei ole.

16. novembril 1988 kuulutati Eesti NSV seadused Nõukogude Liidu omade suhtes ülimuslikuks, aga aastal 2003 võeti rahvahääletusel vastu põhiseaduse täiendamise seadus, mille järgi Euroopa Liidu õigusaktid on Eesti põhiseaduse ja muude õigusaktide suhtes ülimuslikud, väljaarvatud Eesti põhiseaduse aluspõhimõtete suhtes, aga neid ei ole täpsemalt defineeritud. Võibolla on meil praegu siiski vabadust rohkem kui 1988, sest siis oli tegemist ühepoolse otsusega ja vahepeal saadeti liiduvabariike rahustama ka tanke või labidaga lööjaid.

Uus aeg

Mängisin klubis kiirmaleturniiri. Mul olid mustad. Vangerdasin. Märkasin, et tõstsin kogemata kuninga e8. Nihutasin seda edasi, aga nüüd oli see kogemata ikkagi f8, mitte g8. Vastane lõi ratsuga kuninga f8-lt ja ütles, et mäng on läbi. Protesteerisin, et ma tahtsin vangerdada, ma oleks veel kuningat kohendanud. Ütlesin, et minult nõutakse käiku, aga kui mina nõuan, siis öeldakse: "Kogu aeg viriseb, kogu aeg viriseb, kogu aeg viriseb." Mulle tuli meelde, et siin klubis on võetud seisukoht, et vanematel mängijatel on suuremad õigused, sest nad oskavad halvemini mängida. Parem oleks siis omavanustega mängida. Aga omavanuste vastu ma ei pruugi punkte saada.

*
Uudistes teatati, et kõige suurem tehiskaaslane kukkus alla ja maandus Hiinasse. Lisati, et varem ennustati, et selle tehiskaaslase allakukkumisel süttiks kogu Maa atmosfäär, aga seda ei juhtunud. Tulekahju küll puhkes, aga see on juba osaliselt kustutatud. Lõplik kustutamine võtab veel mitu aastat aega. Mõtlesin, et kui tulekahju alles kestab, siis võib see veel suureneda ja atmosfäär võib siiski süttida. Elasin majas, mis oli jagatud tubadeks, millest igaühes elas hulk inimesi. Minu toakaaslastest hulk põgenes akna kaudu. See oli uue aja algus. Mina ja veel mõned jäime paigale. Uksest sisenes ruumi kolm noort meest, kellel olid sellised sassis soengud, et oli aru saada, et nad on pätid. Viskasin nad välja.