Uus ja vana

Kirjutaks siiski mõne sõna Priit Pulleritsu eilse artikli kommentaariks. Ta ütles, et uus meedia on ohtlik. Väga õige. Iga uus asi on ohtlik. Auto näiteks võib inimese kiiremini tuld kustutama toimetada, aga võib ka kellegi surnuks sõita ja reostab õhku.

Pullerits võibolla kardab nn. uue meedia puhul kõige rohkem, et ta kaotab töö või tema palk väheneb. Seda ta siiski ei ütle, vaid räägib hoopis selle kahjulikkusest kasutajale. Interneti kasutaja ei pidavat erinevalt ajalehest koomikseid otsijast nägema teisi kasulikke artikleid, mida ta ei tea otsida, aga saab ajalehest lugeda. Tõesti, kirjutasin ka ise kunagi "Keelele ja Kirjandusele", et pabersõnaraamat on võrgusõnaraamatust parem, sest sealt näeb juhuslikult ka muid sõnu. Tegelikult siiski tuttavast ajalehest koomiksit otsides ma tean, mis leheküljel see on ja ei hakka otsimise käigus enamasti lugema ühtegi teist asja. Samal ajal võib ka internetist juhuslikult leida palju kasulikku. Kui ma vaatan näiteks lehekülge blog.tr.ee, näen seal sageli mõnda lugema kutsuvat pealkirja ja pärast lugemist ei kahetse.

Aga vana meedia on ju ka ohtlik. Sealt võib saada igasugu kahjulikke ideid, näiteks idee anda valimistel hääl Hitleri poolt. Suur oht on ka see, et lehed on väga mahukad ja neid lugedes võivad tunnid mööduda nii, et informatsiooni vastuvõtmise kõrval ellujäämiseks tähtsamad toimingud jäävadki tegemata. Nii et ma ei jäta midagi interneti tõttu lehti lugemata. Loen isegi ajalehti rohkem nimetusi, sest võrgust saan kätte ka lehed, mida koju tellima ei hakkaks. Need saavad külastajate arvule viidates müia reklaami. (Viie sendi eest saaksin ka siia leheküljele nähtavasti reklaamipinda müia, aga minu lugejate arv ei tõuse nii kõrgeks kui professionaalsete ajakirjanike oma, siis ei saa ma ka nendega võrdse raha eest reklaami müia.)

Kui ma internetti kasutan peale lugemise ka kirjutamiseks, siis on mul juba selleks kasulik ajalehti lugeda, et saada oma uuele kirjatükile materjali. Muidugi saab kirjutada ka muudel teemadel. Ajakirjanikud teevad suuri üldistusi blogimise kohta, aga nagu nõunik ütleb, on blogimine ainult tehnoloogia, mille abil saab üles riputada väga erinevat liiki asju, mida saab samas levitada ka teiste tehnoloogiatega.

Lehetoimetajatele on viimasel ajal silma torganud võrgus toimuvast just blogimine. Kui ma varem kirjutasin peamiselt listi, siis see jäi neile täiesti märkamatuks, kuigi listis luges minu tekste ilmselt korraga suurem arv inimesi kui blogis. Sain ise vaikselt rääkida ajakirjanduse kahjulikkusest. Samal ajal mõne listi kirja saatsin ka ajakirjandusele ja neid avaldatigi. Tekst jäi põhiliselt samaks, muutus jällegi peamiselt levitamise tehnoloogia.