Kaks korda Iisraelist

Nägin unes, et mängisime kooli saalis korvpalli. Väljakul oli nii poisse kui tüdrukuid. Olime kooli lõpetanud, aga siia tagasi tulnud. Kiskusin vastastelt palle ära, aga tegin selle juures vist palju vigu. Kui palli kätte sain, siis söötsin selle kellelegi. Hiljem istusin saali servas ja ootasin ainult möödajooksjatelt palli kätte saamist. Rääkisin kellegagi, kes algul oli Tristan, hiljem Ott. Ütlesin, et ma pole kunagi heebrea muusikat kuulnud. Ta vastas, et seda on kerge kätte saada. Ta oli lugenud peale Piibli ka teisi heebrea pühakirjasid, et huvitavam oleks, aga ükskord pidid tal need kõik loetud saama. Pall lendas täpselt lahtisest saali uksest välja ja veeres trepist alla. Need, kes seda ära tooma läksid, tulid varsti tagasi, öeldes, et palli ei saa kätte, sest see läks igavese tule taha. Sinna ei julgenud keegi järele minna, et mitte süttida, aga pall oli vaja kuidagi kätte saada. Järgmine tund oli inglise keel esimese korruse tiiva alguses. Enamus sisenes klassi uksest, aga kuna seal paiknesid seinad keeruliselt, siis läksime mina, Krister ja Artur otse läbi seina. Tunni ajal ajas mind vihale see, et lasti ringi käia paberitükke, mis olid rebitud minu ülikooliaegsest piltide ja ilukirjaga kaustikust.

Nägin veel unes oma joonistusi, millest tundsin uskumatul kombel ära, et joontesse on peidetud sõnad. Ühest sõnast tundus mulle isegi, et loen selle õieti välja, kuigi see oli väga keeruline.

Nägin unes, kuidas sõitsin koos ühe vennaga kahekesi bussiga Paidest Tartu, sest teine vend oli esimest korda uue auto roolis ja tahtis selle juhtimist üksi harjutada. Tartus oli Raekoja platsil paat, mille nina ma värvisin erinevate värvidega üle ja seejärel hüppasin selle otsast alla. Ülejäänud paati ei hakanud ma värvima, sest see oleks palju aega võtnud. Ma ei saanud täpselt aru, ega ma kogemata paadi põhja auku ei teinud. Mõtlesin, et hakkan kunagi koos väikse lapsega mööda Tartu tänavaid kõndima. Teeksin kvartali ümber ringi ja küsiksin siis lapselt, kas ta oskab koju tagasi minna. Ta ütleks, et ei oska. Kui ta kõndimisest väsiks, tuleks hakata kohe koju tagasi minema, aga ta oleks endiselt väsinud ja võiks kogu kodutee nutta, kui peaks veel kõndima. Sülle ma teda ei võtaks, aga võtaksin takso, et laps ei peaks rohkem kõndima. Enne peale istumist küsiksin siiski juhilt, mis taksosõit maksab. Oleks kaks võimalust, kas küsida kilomeetrihinda või siis aadresi järgi, mis sinna sõit maksab. Kõndisin edasi ja mõtlesin välja mõelda luuletuse, kus oleks ühe riimsõna asemel rea lõpus kaks riimsõna. Riimsõnad oleksid jõmmid ja võmmid. Kõigepealt tahtsin siiski kontrollida, ega Contra ei ole seda luuletust juba kirjutańud.

Nägin unes, kuidas olime kirjutanud õiguskantslerile mitu kaebekirja, igaüks ühe erineval teemal. Õiguskantsler luges need nüüd ette ja ütles igaühe kohta, et see ei kuulu tema kompetentsi ja ta saadab need prügiraketile või midagi sellist. Ta siiski ütles, et tegelikult on tal loomadest kahju.

Nägin unes, kuidas rääkisin turniiril ühe lapsmaletajaga, et alguses on parem üldse mitte reitingut saada, muidu on raske madalat reitingut üles mängida.

Nägin unes, kuidas Eesti ajaloo autorid olid raamatusse panna tahtnud ENSV esimese sõjajärgse põhiseaduse teksti, aga isa tahtis selle asemele panna põhiseaduse projekti teksti, mille eestlased töötasid välja Saksa okupatsioni ajal ja mis venelaste tagasituleku tõttu ei jõudnud kehtima hakata. Ta vaidles sel teemal ühe naisega, kes lõpuks lahkus ruumist, arvatavasti selleks, et tuua vett ja kallata isale pähe. Läksin talle järgi, et teda takistada.

Nägin unes, et vaatasin internetist Jeruusalemma linna plaani ja tahtsin vaadata, ega ei ole üleval ka New Yorgi oma. Kerisin lehe üles, et otsida tänavanimesid. Seal oli lause: "Me saatsime sulle laupäeval kirja." Lehekülje omanik ilmselt nägi, et mina seda lehte külastan ja pani minu jaoks selle lause üles. Ma polnud tõesti vahepeal kõiki oma postkaste kontrollinud, aga ei tahtnud seda ka nüüd teha.