Kui palju seda kokku on?

Homseks tuleks endale jälle korralikud pikad unenäod tekitada, aga ma ei tea, kas on aega. Seni panen kirja kaks tänast.

Sõin koolisööklas. Tahtsin söögi kõrvale ka juua, aga mul polnud selleks õigust, sest mul oli ainult söögikaart, aga mitte joogikaarti. Puudujate klaase ma ka ei võtnud, sest seda võis muidu ka keegi teine teha, nii et kokkuvõttes oleks puudus tulnud. Läksin oma nõusid ära panema. Kokk õpetas, et paneksin teise kohta, sest ajasin puhtad ja mustad nõud omavahel segi. Viskasin vihmakile ära prügikasti. Oleksin visanud ka teise, aga sain pidama, sest mulle tuli meelde, et meie peres, erinevalt teistest peredest, hoitakse need ka peale esimest kasutamist alles. Riidehoius tuli Kristjan K. mulle, Erikule ja Kristerile ütlema, et me oma ajaveebid ühendaksime, et oleks kokku rohkem lugejaid. Rääkisin, et nägin midagi imelikku, mis moodustus kokku kassidest ja muusikapoistest. Ära minnes vaatasin ajalehest, et seal saab iga rubriigi puhul eraldi tellida sellesse rubriiki kirjutajate nimekirja. Osa nimesid eri rubriikides kattusid.

Esimene unenägu mahub enne ärasaatmist ekraanil 12 reale. Järgneb teine.

Olin suures toas, kus ühe laua taga töötas Marika, teise taga Pajur ja kolmanda taga ema. Marika kirjutas linna nime Konigberg. Seletasin, et ma ei mäleta kindlalt, kas õige on Königberg või Königsberg, aga igatahes on seal ö-täht, mitte o. S-i osas tahtsin väikse atlase registrist kontrollida, mis on õige, aga ei saanud, sest keegi oli sealt registri välja rebinud. Võtsin uue Eesti Entsüklopeedia atlase, aga sellel polnud üldse registrit taga. Vaatasin veel, et võibolla on igal osal eraldi register, aga seda ka ei olnud. Nii pidi tulevikus inimeste tehtavate vigade arv veelgi suurenema. Tuli otsida kaardilt endalt. Marika näitas, et otsitav linn peaks olema kuskil Läti või Leedu rannikul. Mina teadsin, et see on lõunapool teatud lahe ääres. Lugesin ehmatusega, et linna nimi on kaardil Gonigesberg, seega oli siis Marikal õigus, et see algas G-ga. Kuna tänapäeval on see Venemaa linn, võidi nii vene keelest tuletada. Siis sain aru, et olin leidnud hoopis Peterburi ja polnud veel õigesse kohta vaadanud. Rääkisin kõigist oma avastustest ka valju häälega. Pajur läks isa tuppa, ja mulle tundus, et just selleks, et töötada vaiksemas kohas. Aga see oletus ei tundunud õige olevat, sest ta jättis oma tööasjad suure toa kirjutuslauale, nagu kavatseks tagasi tulla.

See unenägu on praegu natuke alla 16 rea. Jälle tulid pikemad kui lootsin. Kirjutaks veel, aga enamusele ärkamistele täna öösel unenägu ei eelnenud.