Loomaküsimused

Kui Põhja-Jäämere jää sulab, peavad jääkarud rändama loomaaedadesse. Siis saavad nad ka paksema osoonikihi alla. Olemasolevatesse loomaaedadesse nad kõik ei mahu, järelikult tuleb ehitada veel selliseid loomaaedu, kus ainult jääkarud elavadki. Nagu taheti teha Lenini ausammaste parki. Ma ei tea, mis neist Leninitest tegelikult sai. Aga kui nad otsas on, saab neid juurde teha ja panna sinna jääkaruaeda igasse puuri jääkarule mängimiseks üks Lenin. Ja muidugi taastada ka Stalini kujud, sest neil võib ka kunstiline väärtus olla, ja panna ka sinna puuridesse. Ja siis veel teha ausambaid kliima soojenemise suurematele süüdlastele.

Pesukarudest mõtlesin ka. Et kuidas neil see pesemine käiski ja kas nad saavad veel pesemisega hakkama, kui maailm muutub solgiauguks. Kas ei peaks neid viima puhastusseadmete juurde. Küsisin bioloogia üliõpilaselt, kas tema teaduskonnas pesukarusid ka õpetatakse. Ta vastas, et see ei ole naljategemise koht. Huvitav, ajaloo osakonnas püüdsid õppejõud küll võimalikult palju nalja teha. Natuke oli naljasid ka loomadest, kuigi mitte pesukarudest. Üks nali oli, et õppejõud ütles, et inimene põlvneb ahvist, mitte põdrast. Pärast selgus, et vanemad kursused hüiavad seda õppejõudu Põdrakeseks. Aga meie kursusel seda veel ei teatud ja sellepärast ei naerdud. Teine nali oli teisel õppejõul, et üks saksa kuningas magas ühes voodis oma koeradega. Aga see oli päriselt juhtunud, nii et õigem oleks öelda, et see kuningas tegi nalja.

"Postimehes" ilmus koerade kohta juhtkiri. Ajakirjanik kirjutas, et tema on kassiinimene, aga Eestis on koerainimesi rohkem ja need sõimavad internetis neid, kes on enesekaitseks koera löönud. (Ajakirjanik sõimaks vist jälle neid, kes kassi löövad.) Tegelikult ei sõima ainult internetis. Uku Masing kirjutas ka luuletuse, et koer oli tubli ja hammustas keda sai, aga arad inimesed tapsid ta hirmu pärast ära ja oleksid tapnud ka konna.

Nüüd ilmus Uku Masingu luuletuste uus köide. Kas seal loomadest midagi otseselt on, ei tea veel. Aga üks nõunik ütles, et see köide on eesti luule tipp. Teine nõunik ütles, et tegelikult ei saa igaüks sellest aru. Ma ka juba esimestest lehekülgedest täpselt ei saanud, aga seal oli midagi sellesarnast, et maailmas ei peagi kõigest selgelt aru saama. Ja toodud näide sellest, kuidas saab sõimata neid, kes paremat elu nõuavad. See käib vist ka nende kohta, kes tahavad, et koerad ei oleks kurjad. Nüüd peaks minema kontrollima, kas mulle jäi õieti meelde.