pühapäev, detsember 04, 2005

Poolik kodutöö

Nägin unes, et mul oli kand katki olnud, arst oli öelnud, et ma paneks sellele plaastri peale, aga ma polnud pannud, sest see oli juba paranenud, ja läksin nüüd arstile tervet kanda näitama. Läksin arstiga tülli, sest vahepeal teise venelasest arsti juures käies olin kaarti vene keeles täites teinud grammatikavea, vahetades ära kuu ja kuupäeva koha. Arst ütles, et sellist viga ei tohi teha. Mina ütlesin, et oleksin võinud üldse eesti keeles kirjutada, aga venelasest arsti juures ei tulnud see mul meelde. Lasin käed käiku. Peale seda olin pimedas toas ja röökisin vahepeal õudusest. Lootsin, et kui järgmine kord arsti juurde lähen, siis selgub, et seda tüli pole päriselt olnud.

Nägin unes, et kooli pidi ise toitu kaasa võtma ja seda keskmise vahetunni ajal sööma. Aga koolisöökla pakkus toitu ka keskmise vahetunni ajal, nii et selle ajal tuli kaks korda süia, mille peale õpilased pahandasid. Koostasin ülevaate sellest kui palju on koolisööklas üksteist löödud. Ariel nõudis, et ma näitks seda talle, kuigi viimane lööja polnud tema. Ta seletas midagi, millest ma sain aru, et ta tahab vist öelda, et ta poleks nooremates klassides kedagi löönud, kui ta poleks pidanud tüdrukutega ühes klassis õppima. Olin sarnast teooriat kakluste põhjustest varem ka kuulnud, aga polnud uskunud.

Nägin unes, et läksin elama vaimsete puuetega inimeste ühiskodusse, mis asus ühes vanas kindluses. Algul mõtlesin, et olen seal kõigist targem, sest mul ei ole vaimset puuet, aga siis nägin, et ma ei suuda seal üldse pastakaga kirjutada, sest pastakas ei taha joont teha.

Nägin unes, kuidas olin avaldanud artikli sellest, kuidas Raun oli lasknud inimesi üritusel varjatud kaameratega filmida. Ma polnud kindel, kas seda tohtis avalikustada. Istusin kooli sööklas ja vaatasin lakke, kust leidsingi filmiva silma. Mõtlesin, et mis väärtus sellisel filmil on, kui kõik on filmitud peakohalt. Siis nägin, et laua peal on ka mitu silma, mis saavad filmida.

Nägin unes, et istusin õpetaja Saarsoo inglise keele tunnis, kui kaks rühma olid koos. Mul oli kodutööga kaustik märjaks saanud. Kirjutasin sealt kodutööd teise kaustikusse ümber, kuigi võis arvata, et see ka kaua ei säili. Samal ajal pidid õpilased üksteise järel lugema igaüks sellest harjutusest ühe lause ette. Mul polnud kõiki lauseid lõpus olemas, aga lootsin, et need ei lõppe enne järje minuni jõudmist. Siis mõtlesin, et õigem oleks mul harjutus lõpuni teha, selle asemel et juba kirjutatud lauseid ümber kirjutada. Selleks polnud mul õpikut kaasas, aga võisin laenata Eriku õpikut. Kirjutada ja etteloetava järgi kontrollida ma korraga ei saanud.

0 vastukaja: