Viimase kommentaari põhjal

Ma arvan ka, et kui inimene kirjutab, on see tavaliselt talle endale kõige tähtsam. Aga enda huvides on ka see, kui oma maailmavaadet levitada, mis võib aidata maailma kirjutaja huvidega rohkem kooskõlas olevaks muuta. Kui näiteks minu kirjutised Euroopa Liitu astumise vastu aitasid tuua kaasa mõne täiendava vastuhääle, tegidki nad sellega rahvahääletuse tulemuse mulle meeldivamaks. Eriti halb oleks olnud üksi vastu hääletada. Muidugi ei tea, kuidas nad tegelikult mõjusid. Aga avalik kirjutamine aitab saada ka mingit tagasisidet, nii on kasulik, kui nägin ära, et minu seisukohad ei muutu nii populaarseks, et suudan Euroopa Liitu astumise ära hoida. Kui ma midagi poleks öelnud, oleks jäänud alles süümepiinad, et minu pärast läks kõik valesti. Enne kui ma sel teemal midagi ütlema hakkasin, tundsingi süüd vaikimise pärast. Väitluse käigus said aga ka oponentide vaated mõistetavamaks. Unenägude üles kirjutamisega on ka nii, et olen kuulnud teooriaid, mille järgi peaksin nägema unes põhiliselt asju, mida ma tegelikult ei taha näha. Siis tekib tahtmine neile teoretikutele näidata, millised on minu tegelikud unenäod. Ja unenäoseletajatele, et ennustused, mis peaksid käsiraamatute järgi täide minema, tegelikult ei lähe. Või kui lähvad, tõuseb tulu teadusele-ebateadusele, mis saab käsiraamatuid veelgi täiustada.