Nägin unes, et Ariel ja keegi panid mulle koduteel särgi alla sääse, et see mind hammustaks. Sain sääse sealt kätte ja ütlesin, et see on vist isane sääsk, kes ei hammustagi. Nad tahtsid mulle õlut anda, aga mina läksin väiksest poest endale kalja ostma. Ma ei teadnud, kui kaugele võib ostja poes astuda.
Minu magistritöö oli Kerese kohta. Hakkasin tegema viimaseid ettevalmistusi selle esitamiseks. Töös oli lisa ja ports malenurkadest välja lõigatud Kerese partiisid. Mõtlesin nüüd, et panen need väljalõiked teiseks lisaks, mitte keskele, kus nad esialgu olid olnud. Kuigi Kerese kogutud partiid olid ka välja antud, oli neil väljalõigetel eraldi väärtus, sest neile oli mõni sõna ka juurde trükitud. Ma ei hakanud panema väljalõikeid ühetasaselt, sest lootsin, et seda teevad köitjad. Leidsin ka partiisid, mis ei olnud Kerese omad, ja võtsin need vahelt välja. Võtsin välja ka Toomale 10. sünnipäevaks tehtud õnnitluskaardi. Sellele oli kirjutatud, et see on tema 3. juubeliks, nii et võis olla ka 15. sünnipäevaks. Algul mulle ei tundunud see kõige parema kaardina, aga varsti hakkas parem tunduma. Ma ei olnud kindel, kas see on minu või Pille tehtud. Keegi tegi mu magistritöö enne esitamist maamaja juures õhemaks, millega ma ei olnud rahul. Esitama tuli sõita hobusega. Hobune läks ühe inimese juurde ja haaras temast kinni. Seejärel pööras ta ümber ja lasi inimese peale väljaheiteid.
Kihutasin koolis käsipuu najal tiivatrepist alla. Viimasel ajal olin seda teinud unenägudes, aga nüüd sain ka ärkvel olles teha. Kiirus oli tõesti suur.
Üks vanem õpetaja rääkis, kuidas õpilastele meeldis varem seista tunni ajal varikatusel ja läbi väikse augu klassi sisse piiluda. Nägin seda auku varikatuse poolt. Sõitsin autoga läbi metsa kodu poole. Räägiti, et varem kehtis metsas kohaõigus, see tähendab, et metsas ei kehtinud ühegi koha seadused. Aga igaüks sai need kehtestada sel teel, et võttis metsa maha. Metsa ei panda tavaliselt paljudest kohtadest korraga põlema, nii et teda on võimalik kustutada. Tulekahju levikut piiravad veekogud. Sõitsime parajasti mõnest veekogust mööda. Esimene oli nii kitsas, et põlevad puud võisid lihtsalt üle selle teisele kaldale murduda. Edasi tuli laiem veekogu. Mulle tundus, et see võib olla Võrtsjärv.
kolmapäev, detsember 21, 2005
Tellimine:
Postituse kommentaarid (Atom)
0 vastukaja:
Postita kommentaar