teisipäev, november 13, 2012

Tahtejõud on anne

Viimases "Sirbis" oli artikkel "Kevade" kirjutamisest. Artikli järgi on isegi Nobeli preemia laureaadi raamatut hästi paljud kirjastused järjest tagasi lükanud. Artikli autori arvates andetu inimene otsib põhjendusi, miks ta ei saa ühte või teist asja teha, aga andekas otsib võimalusi oma mõtete teostamiseks. Ma pole siiski kindel, kas andekus seisneb alati tahtejõus. Kafka romaanid ilmusid postuumselt ja lõpuni kirjutamata kujul, aga see ei tee neid halvemaks. Tahtejõud on üks võimalikest annetest. Muidugi kui keegi kirjutab nii kehva teose, et endale ka ei meeldi, siis ta arvatavasti ei taha seda välja anda. Aga Juhan Liiv on klassik, kuid põletas osa oma luuletusi ära. Võibolla teistele lugejatele oleks tema ära põletatud luuletused rohkem meeldinud kui talle endale. Kui mul oli aastal 2000 depressioon, siis hakkasin enda võimetes kahtlema. Psühholoog ütles, et võimed ei ole kuhugi kadunud, aga neid ei oska hetkel kasutada. Kahtlemise süvenemine käis mul umbes nii, et üks nädal ütlesin, et tahan pärast ülikooli lõpetamist teha lugemise ja kirjutamisega seotud tööd, aga järgmine nädal, et nüüd ma sain aru, et ma ei oska lugeda. Kui olla oma elus varem midagi saavutanud, siis võib sellest raskemal hetkel meenutades abi olla. Depressiooni ajal kirjutasin luuletuse, kus oli rida umbes sõnadega, et kuidas saaksin jälle tõusta tippu ma. Pärast läkski depressioon üle ja ei ole kordunud. Mis ei tähenda, et ma võiks endaga praegu iga koha pealt rahul olla. Või oma tervisega. Ma vähemalt ei arva, et kõik terviseprobleemid oleks inimese süü. Mulle on ühelt poolt usklik kirjutanud, et kõik haigused tulevad hooramisest, teiselt poolt on mulle ühe blogi kommentaarides miinuspunkte antud, kui ma kirjutasin, et osad haigused tulevad pattudest ja osad mitte. Miinuspunktide andjate arvates ei tule ükski. Minu arvates alkoholismi ja suitsetamisega seotud haigused tulevad, kõik mitte. Hiljuti ilmus "Postimehes" artikkel, mis soovitas küll inimestel vähem alkoholi tarvitada, teiselt poolt ütles, et täiesti karske olla on väga raske. Minu jaoks ei ole see seotud mingisuguste raskustega. Võibolla ainult sellega, et ma suhtun kõigisse tarvitajatesse üleolevalt. Aga ma arvan, et inimene peab tundma nii enda tugevaid kui ka nõrku külgi. Kui sissekande alguses oli juttu tahtejõust, siis see on mul enda arvates tugev. Kui ma osa asju tegemata jätan, siis sellepärast, et minu puhul nõuab mõni asi suuremat tahtejõudu kui sama asja tegemine teisel inimesel. Aga mõni asi nõuab ka väiksemat. Ülikoolis eksameid maksimaalsetele hinnetele teha ei olnud mul raske, sest mind õpitav aine huvitaski kõige rohkem. Magistrieksam oli juba natuke raskem ja seal ma maksimaalset hinnet ei saanud. Aga hindamine ei saa nagunii täiesti objektiivne olla. Sama moodi nagu ka mitte enesehinnang. Uku Masing kirjutas, et hindaja on üldse halb asi. Aga Jaan Tõnissoni arvates oli halb jälle ükskõiksus. Tegelikult Tõnisson koolis õppimisega ülepingutamist ei pooldanud ja ei pidanud seda tervislikuks. Aga õigeid puhkamisvõtteid kasutades saab rohkem õppida ja töötada.

0 vastukaja: