Personaalunioon

"Eesti ajaloo" viiendat köidet toimetades oli mul üks küsimus, kas 19. sajandi Euroopa kaardil ei peaks Rootsi ja Norra olema tähistatud sama värviga. Autorid vastasid, et Rootsit ja Norrat tuleb näidata erinevate riikidena, sest Norra ei olnud Rootis osa, vaid Rootsiga personaalunioonis. Autorite vastustega ma ei vaielnud, aga minu jaoks ei olnud küsimus sellega veel lõplikult selge.

Täna lugesin meeldetuletuseks Jaak Kangilaski raamatut "Norra. Maa, rahvas, kunst" (Tallinn, 1985). Kangilaski nimetab personaaluniooni sõlmimist Rootsi alla minekuks. Ta kirjutab, et norralased soovisid iseseisvust, aga unioon suruti neile sõjalise jõuga peale. Rootsiga ühine ei olnud mitte ainult kuningas, vaid ka välisministeerium. Veel Norra iseseisvumise aastal 1905 oli kõne all Rootsi sõjalise sekkumise võimalus.

Zetterbergi "Eesti ajaloos" kirjutatakse, et Eesti Rootsi ajal pidas ka Eestimaa rüütelkond ennast Rootsiga personaalunioonis olevaks. Oma iseseisvuse rõhutamiseks loobuti esindatusest Rootsi parlamendis. Aga Eestisse tulid rootsi ja soome ametnikud. Ei selles ega ka teistes raamatutes ei kasutata rootsiaegse Eestimaa ega Liivimaa kohta sõna riik, vaid provints. Ilmselt ei ole põhjust öelda, et Rootsi aega ei olnudki.