Õpin viipeid

Üks vennapoeg õpib aeglaselt rääkima ja selle asemel õpetab teistele enda väljamõeldud viipekeelt. Teiste jutust saab ta aru ja näitab nende nimetatud asju näpuga või vastab küsimustele eitusega. Kui ma ütlen talle, et ära pead ära löö, saab ta vist vastupidi aru ja lööb just rusikaga vastu pead. Täna tuli teda hoida pikemalt kui tavaliselt, sest lapsevanematele toodi uusi puid. Lapsehoidmise lõpetasin televiisori vaatamisega. Aga kui filmis relvaga ähvardama hakati, jätsin selle pooleli. Filmis oli paremaid kohti ka, nii et vahepeal naersin. Vennapojaga kuulasime veel makist muusikat. Ta tahab, et teda maki mängimise ajal sülle võetaks, et ta saaks vaadata, kuidas kassett ringi käib. Ühel korral, kui ütlesin, et panen maki mängima, hakkas ta selle juurde jooksma, aga komistas vastu voodinurka ja hakkas nutma. Nuttis täpselt niikaua, kuni ma panin maki ikkagi mängima.