Kuhu aeg kaob

Mul oli ikka veel ekslik kujutlus, et pühapäeval jõuab palju raamatut lugeda, maletrenni teha ja keelt õppida. Tegelikult ärkasin hilja üles, lugesin paari listide kaudu tulnud kirja ja paari blogi, saatsin kaks kirja ja vastasin kahele, kirjutasin paremini meeles olnud unenäod üles, sõin kaks korda, pesin kaks korda nõusid ja üks kord pead, siis oli kell juba pool kuus õhtul. Mängisin veel pool tundi muusika saatel rendžut ja alles kell kuus jõudsin raamatu lugemiseni. Kui olin kulutanud lugemisele tund ja veerand ning kaks korda loetava kohta mõtteid üles kirjutanud, läksin välja jalutama, süies enne seda paar väiksemat suutäit. Tagasi jõudsin nüüd. Male ja keeleõppimiseni ma täna ilmselt ei jõua.