Maletajate-maadlejate matš

Pidime teist korda keskkooli lõpetama. Algul olin rääkinud, et mina teistkordsetele lõpueksamitele ei lähe, sest need on mul juba üks kord tehtud. Olin imestanud, miks üldse terve klass hakkas pärast ülikooli lõpetamist teist korda keskkoolis käima. Aga hiljem sain aru, et nii peabki, sest see oli seaduses ka kirjas, et pärast ülikooli võib enesetäiendamiseks teist korda keskkooli minna. Nüüd kavatsesin eksameid teha. See, et olime käinud keskkoolis kaks korda, ei tähendanud, et oleksime õppinud uuesti samu asju. Mõlemal korral olid meil küll kirjandustunnid, aga kohustusliku kirjanduse nimekirjas ei kattunud ükski raamat. Klaus harjutas lõpukirjandi vormistamist. Ütlesin, et jama, lõpukirjandil olid ju vormistamisnõuded ka, need võivad vahepeal muutunud olla. Sõnale "Eksamikirjand" ei tulnud vist joont alla tõmmata, vaid ainult kirjandi pealkirjale. Äärejoone hoidmiseks võis paberit murda. Klaus tõmbas paberile jooni, mis ei tulnud päris sirged. Ütlesin, et ta kasutaks joonlauda. Õpetaja vastas, et seda pole vaja, vaid jooned võivad loogelda nagu teerada. Klaus tõmbas jooni suurema hulga. Need ümbritsesid kirjandi pealkirja kolmnurga kujuliselt. Õpetajad rääkisid omavahel, et keegi oli teinud vormistamisvea ja hakkab seda nüüd tasa tegema.

*
Toimus maadlusmatš maadlejate ja maletajate vahel. Üks maadleja hakkas valust oigama ja ütles, et maletaja kasutas lubamatut võtet. Võibolla maadleja ainult teeskles, sest enne oli talle sama moodi tehtud ja siis ta polnud oianud. Talle oli teinud haiget kandiline raam. Öeldi, et kui maletajatega võistelda, siis peab selliseid raame kasutama. Räägiti, et haiget tegemine on lubatud, sest spordivõistluse eesmärk on vastasest veri välja imeda. Uksest tulid sisse mõned maletajad, kes hakkasid kohe kabeajakirju vaatama. Minul mõttemängude ajakirjade vastu sellist huvi ei olnud. Ühes ajakirjanumbris kirjutati esimese naiskabemaailmameistri ämmast. Seda numbrit vaatav naismalesuurmeister ütles, et see ämm pidi tugev mängija olema. Seda öeldes ta ei teadnud veel, et saab ise ka kunagi suurmeistriks. Suurmeister ütles, et kabepartiis kahiti ankrukett ka. Mõtlesin kirjutada blogis, et iga inimene, kes minust rumalam ei ole, teab, et ühe luulekogu pealkiri on "Ankruketi lõpp on laulu algus", aga raskem on teada, mida see tähendab. Edasi mõtlesin, et ma parem ei kirjuta seda, muidu need, kes seda luulekogu pealkirja ei tea, võivad solvuda. Varsti pidime surnuaiale sõitma.