teisipäev, jaanuar 14, 2014

Nagu "Kevades"

Me olime hiinlased. Vanemad olid mind surma mõistnud. Järgmisel hommikul oli surmaotsuse täideviimise tähtaeg. Aga siis ütles minu hiinlasest ema mulle, et nad annavad mulle armu. Mul oleks tegelikult võimalus põgeneda ka olnud. Mõnes peres oleks surmaotsus täide viidud. Hiina valitsus võis veel nõudma hakata, et minu puhul ka viidaks. Siis oleksin öelnud, et ega ma poliitikaga ei tegele, sest mul ei ole lahendusi. Ma näen ainult probleeme nagu vaesus. Aga nüüd hakkas ema mind uuesti süüdistama. Mina lamasin voodis ja tema seisis voodi kõrval. Ta nõudis, et ma lamaksin sirgemalt ja loeksin "Kalevipoja" ühe päevaga läbi. Ütlesin, et sirgelt lamamist takistab, et voodi on lühikeseks jäänud. Hiinlasest ema ütles, et siis tuleb uus voodi hankida. Ta ütles, et kui "Kalevipoeg" on läbi, siis järgmiseks pean lugema "Kalevala".

*
Olin eile öelnud, et saab teha sellise foto, kus naistel on paljad rinnad. Seepeale mulle täna elektronkirjaga saadetigi vahepeal tehtud foto, kus kolmest inimesest kaks olid sellised. Üks mees ütles, et ega ta ei sunni, naised võivad saunas endale käteräti ümber panna. Üks naine ütles, et palun ärge kasutage tampooni, see on ainult selleks, et vale laps ei sünniks. Üks naine hakkas last imetama. Veeretasin laua peal kirsimarju. Üks naine veeretas need mulle tagasi. Teisel pool lauda oli meri.

*
Ühes haigla koridoris käis koos maleklubi. Ühel uksel oli seal silt minu luuletuse kahe reaga, aga uks ise oli lukus. Luuletuses ütlesin, et üks perekonnanime pidi nimetatud maletaja ennast nakkas ja teine perekonnanime pidi nimetatud maletaja aknal. See teine käis ise siin klubis kohal. Need kaks rida olid avaread minu pikemast luuletusest. Read olid arstile meeldinud, seetõttu oli ta need üles riputanud. Ja kuna maletajad olid tüüpiline haigete liik. Ise olin raamatus avaldanud luuletuse vist ilma nende kahe reata. Need olid ülikooli loengukonspekti põhjal kirjutatud, aga ma ei mäletanud, mida loengus räägiti. Nüüd vaatasin järele, et originaalis olid need read, et mitte teine maletaja ise, vaid üks tema naissugulane hüppas aknast välja. Arst oli ridu toimetanud, et nad oleksid paremas keeles. Aga nüüd võis jääda mulje, et kui üks maletaja ennast nakkas, siis teine läks aknale, et teda päästa. Tegelikult see teine maletaja ei olnudki see, kes siin klubis käis, vaid varasemal ajalooperioodil elanud tema nimekaim. See maletaja, kes ennast süüfilisse nakatas, tegi seda selleks, et saaks haigust teaduslikult uurida. Lisaks oli ta kurva iseloomuga. Vaatasin oma ülikooli konspekti. Sel perioodil oli mul olnud plekke tegev pastakas. Ma polnud loengus kõigist nimedes esinevatest tähtedest täpselt ei tahvlilt ega kuulmise järgi aru saanud, seetõttu olin pärast teiste konspektide järgi nimede kohale tähti juurde kirjutanud. Aga ma ei saanud praegu enda käekirjast ka täpselt aru, mis tähed need olid. Varem ma olin iga päev koos Erikuga koolist koju läinud, aga viimasel ajal enam mitte. Seda oleks võinud jälle teha. "Kevades" oli ka nii, et Arno mõnel perioodil suhtles ühe inimesega ja mõnel teisega, pärast enam mitte, vaid läks üksi koju. See oli mulle oma elust tuttav. "Kevades" oli seda rõhutatud sellega, et Arno pärast mõtles minevikule. Ma ei teadnud, miks teised tast eemale hoidsid, kui ta oli tark. Lapsena tahtsid inimesed millegipärast koos kõndida. Eriti võis see tähtis olla, kui koolitee oli pikk.

0 vastukaja: