Päeva viimane tund

Mängisin maleturniiril Peebuga. Tegime viigi. Peep ütles pärast, et ma oleksin saanud võita. Mina polnud võiduvõimalust märganud. Peep oli seisu üle kauem mõelnud, sest ta oli mõelnud ka pärast minu käiku. Rääkisin, et sel turniiril mängisin kergelt, aga sain palju punkte. Tartu meistrivõistlustel on juhtunud, et kõik mängud on rasked ja jään viimasena mängima, aga kõik lõppevad viigiga. Peep helistas naisele, et hakkab nüüd koju sõitma. Ta pidi mind ka Tartusse sõidutama. Tahtsin istuda autojuhi kõrvale, aga keegi oli minu koha ära võtnud. Rippusin lahtise autoukse küljes ja auto hakkas sõitma. Sain surma. Aga nii mulle ainult tundus, sest ma mäletasin, et jõudsin koju. Asusin jala teele. Kõndisin mööda mäda maad. Kõndisin läbi kuuri, astudes uksest sisse ja aknast välja.

*
Istusin auditooriumis ja lugesin raamatut. Olin juba hommikul päevanormi 20 lehekülge ära lugenud, aga nüüd tahtsin teist raamatut ka 20 lehekülge lugeda. Oli päeva viimane tund, aga pidin enne magamaminekut loetud jõudma, sest see oli mõtteloo raamat ja väiksemate lehekülgedega kui hommikune. Minu vastas istus üks klassiõde. Ta rääkis kätega näidates: "Nina on nii suur. Teil ka, teil ka." See oli vana nali, aga naerdi uuesti. Ei olnud aru saada, kas ta oli näidanud laiali kätega suurt nina või sõrmedega väikest nina. Mind hakati selja tagant torkima. Seetõttu istusin teise kohta rea otsale, vaatamata üldse, kes torgib. Lauri N. küsis mult, kelle raamatut ma loen. Näitasin talle kaant. Kaanele oli märgitud autorinimeks Uku Masing. See tuli mulle endale üllatusena. Lugesin edasi. Raamatus kirjutati, et pole võimalik kirjutada asja, mis poleks päriselt juhtunud. Mõtlesin, et Masingule meeldis reaalsust peenelt analüüsida, aga mina tean, et tänapäeval on olemas ka fantaasiakirjandus.

*
Kaks poissi luurasid ümber majanurga õpetajat. Võibolla oleks olnud parem, kui nad poleks luuranud, sest kui luurasid, siis võis õpetaja neid ennast ka näha. Üks poiss jäi luurama, aga teine kõndis ümber maja teise nurga. Seal ta nägi, et rühm inimesi oli endal kõik riided seljast võtnud ja tekid ümber mässinud. Õpetaja jõudis parajasti sinna ja tegi ka nii. Seepeale tegi poiss ise ka. Koloonias elas 10 000 paljast, aga suurema osa kohta neist ei olnud lubatud fotosid säilitada. Nad valisid endi hulgast 100 kõige ilusamat, keda nad nimetasid parlamendiks. Fotosid võis säilitada ainult nende saja kohta.