Kiri kaustikusse

Läksin kooli saalis enne aktuse algust lavale ja lava kõrval asuvasse varjatud ruumi. Seal oli makk, mille panin mängima. Muusika oli liiga vali, panin ta vaiksemaks. Läksin saali tagasi. Täna oli 1. september ja toimus kooliaasta alguse aktus. See ei olnud kohustuslik, seetõttu tuli kohale vähe rahvast. Aktus ei olnud kohustuslik sellepärast, et muidu oleks kooliaasta alanud kohe kohustusliku asjaga. Oudekki kasutas palju sõna fašism. Ütlesin, et sellist sõna ei tohi kunagi ilma defineerimata kasutada. Oudekki ütles, et Isamaaliidus on palju fašiste. Mina ütlesin, et mind hakkab see jutt ära tüütama.

*
Vaatasin Eesti kaarte. Ühel kaardil olid Eesti-aegsed maakonnad, teisel hilisemad rajoonid. Ütlesin, et mulle meeldib maakondadega kaart rohkem. Võibolla rajoonid kehtestatigi selleks, et Eesti kaart koledam välja näeks. Vanade maakondade vastu oli argument, et Valgamaa oli liiga väike. Vanal kaardil oli Eesti osa ka Petserimaa, mis läks hiljem kaduma. Nüüd taheti kolmandat haldusjaotust kehtestada. Arvati, et kõike saab alati reformida, aga ei arvestatud sellega, et inimestel on maakonnaga seotud identiteet. Kohtusime ühes majas mehega, kes oli nõus bussi juhtima. Läksime koos temaga bussiga sõitma. Sõitsime Meelvast kaugemale, et leida sobivamat kohta, kus maha minna. Aga maastik oli Meelva sarnane, seetõttu ütlesin, et minu jaoks see on Meelva. Buss möödus ühest veoautost. Bussijuht kutsuti korrale, et ta aknast välja ka vaataks, kui teine auto on ees. Mõtlesin, kuidas välja saada, kui buss peaks sõitma vee alla. Ma ei leidnudki lahendust, siis vee all tõenäoliselt poleks samuti leidnud. Buss peatus siiski järve kaldal. Mõtlesin minna ujuma. Mul polnud ujumispükse kaasas, seetõttu pidin minema ilma nendeta. Aga mõtlesin ümber, et sellesse vette ma ei lähe, sest see pole läbipaistev ja vedel, vaid valge ja paks.

*
Kirjutasin kaustikusse teise asja alla Helina jaoks kirja. Kirjutasin, et ma ei mäleta, millised kirjad ma olen Helinale ainult kirjutanud ja millised olen ka teele saatnud. Et seda kirja teele saata, tuli ta kaustikust välja lõigata. Aga see siiski ei sobinud, sest lehe teisele küljele oli teine asi kirjutatud. Seega tuli kiri teisele paberile ümber kirjutada. Kui ema läks mööda, siis püüdsin varjata paberilt Helina nime. Mõtlesin, et ümbrikut ja marki lähen ostma kesklinna postkontorist, sest väiksemas postkontoris peetakse minu nägu meeles. Kõndisin palli põrgatades läbi kesklinna bussijaama buss nr. 5 peatuse. Pingil istus kaks poissi, kellest üks mind teretas. Ma ei saanud palli põrgatamise tõttu vastata, aga varsti kõndisin tagasi ja vastasin. Teine poiss ütles, milline paralleelklassi õpilane ta on. Vastasin, et ma ei mäleta, kas ta on. Poisid mängisid pingpongi. Tuletasin meelde, miks siin pingpongilaud on. Algul olime vendadega loopinud lumekuulidega bussi ja isa oli öelnud, et me võiks selle asemel palli visata. Siis olime hakanud mängima korvpallipalliga ja seejärel oli siia toodud pingpongilaud. Läksin turuhoone suunas. Istusin ühe maja trepile ja kirjutasin kirja edasi. Selja tagant tuli üks vana naine, kelle eest püüdsin samuti Helina nime varjata. Istusin ühes toas arvuti taga. Ma olin koguaeg hoidnud vestluskasti väljalülitatuna, aga täna lülitus see iseeneslikult sisse. Kati L. polnud muidu feisbukis palju kirjutanud, aga nüüd nägin, et ta kirjutab palju jututoas. Ta kirjutas "Summertime" ja muid selliseid fraase. Tõnu tuli minu arvuti juurde vaatama, kas mul lülitus ka vestluskast sisse nagu temal. Ta näitas, et arvutis on uus programm, et kui midagi arvuti lähedal öelda, kirjutab masin selle natuke vigases keeles üles ja saadab jututuppa. See tähendas, et nüüd ei saanud enam palju rääkida. Läksin kodutrepist alla. Ema oli pannud meie trepikoja postkasti vanapaberit täis. Ta oli enne käinud postkontorist küsimas, ega täna rohkem posti ei tooda. Alles nüüd nägin, et ema on pannud vanapaberit täis ka naabrite postkastid. Klaus ütles, et vanapaber tuleb prügikasti viia. Ta jagas ära, et tema hakkab tegema ühte ja mina teist tööd. Endale võttis ta kergema.

*
Kirjutasin doktoritööd. See oli samal teemal, mis bakalaureusetöö ja magistritöö. Võtsin aluseks magistritöö teksti ja tegin sellesse muudatusi. Joone all olin kasutanud viitenumbreid, aga ühes kohas number puudus, selle asemel oli lühend, mis tähendas tõlkija märkust. Järgmisel märkusel oli numbri asemel üks teine lühend. Need lühendid olin võtnud kasutusele vist sellepärast, et juhendaja oli öelnud, et võiks eristada viiteid ja märkusi. Aga ma polnud rakendanud seda põhimõtet läbivalt, vaid ainult ühes peatükis. Kaitsmisel võidi doktoritöö tagasi lükata, põhjendusega, et ma olen sel teemal juba kirjutanud. Komisjonil võis olla meelest läinud, kui erinev oli töö esialgne variant.