Üritused

Rääkisin Pillele, kuidas olin käinud ühes trepikojas ühtede ürituste kutseid pakkumas. Samal ajal kui ma rääkisin, nägin kirjeldatavat sündmust uuesti. Olin läinud trepist üles ühe korteri ukse juurde, mille taga oli rahvahulk, ja pakkunud juristile neid kutseid, mille ta vastu võttis. Kust kutsed minu kätte said, seda ma ei mäletanud. Siis tuli meelde, et olin otsinud põhiseaduse teemat. Tartus oli toimunud üks üritus, mille avas rektor väga vara hommikul, üritus jätkus veel palju tunde hiljem. Läksin ühele üritusele. Mõtlesin, et ma harjun nendel käimisega ära, see on õige Tartu elu. Palju rahvast valgus enne lõppu minema. Minu reast ei saanud keegi lahkuda, sest ma ei läinud eest.

*
Olin asutanud klassi võrgukeskkonna. Nüüd riputati sinna üles massiliselt teateid ürituste kohta, kus võis ühe või teise klassikaaslasega kohtuda. Ma ei läinud neist ühelegi. Teadete ülesriputajate nimed ei olnud mulle tuttavad. Kas ma olin mõne klassikaaslase olemasolu sellepärast ära unustanud, et nad ei olnud klassikokkutulekutel käinud? Võibolla polnud tegemist klassikaaslastega, vaid paralleelklassis käinutega.