Tugevad esimesed järgud

Mulle toodi keskkooli lõputunnistus, millele ma polnud ise järele läinud. Esimesele leheküljele kõige üles oli kirjutatud üldhinne kaks. Teine kaks oli kolmandal leheküljel lõputöö eest. Juurde oli kirjutatud, et ma võtsin endale kohustuse lõputöö valmis kirjutada, aga ei teinud seda. Mina üldse ei teadnud, et lõputöö tuleb kirjutada. Ma olin kogu aeg unes näinud, nagu oleks mul tunniplaanis viga, nüüd selgus, et see aine, millest ma ei teadnud, oli tõesti olemas, see oli lõputöö. Võibolla oli mõni aine veel kaks, sest ma polnud eriti hoolsalt õppinud. Aga kokkuvõtteks oli vist kirjutatud, et lõpetasin keskkooli. Selles ma polnud kindel, sest käekiri oli segane. Mulle öeldi, et esimesel leheküljel number kaks ei ole hinne, vaid tunnistuse järjekorranumber. Suurem osa ruumis viibijaid tõusid püsti, et meie perekonda peksta. Mõtlesin, et ma enne vastu ei löö, kui mind on üks hoop tabanud.

*
Mõtlesin, et kui kuulatada, kes ruumis viibijatest räägib kõige huvitavamat juttu, siis teeb seda Krister. Krister rääkis ühest puuviljast, Sander teisest ja kolmas poiss kolmandast. Mina ei spetsialiseerunud puuviljast rääkimisele, vaid võtsin ühel kurjal poisil peoga kaelast kinni ja kõndisin temaga koridori teise otsa. Seal lasin ta lahti, tema kõndis tagasi, mina vaatasin ühe klassiruumi uksest sisse. Seal oli ukse ees laud, nii et keeruline oli siseneda, ruumis sees oli kaetud söögilaudu. Nägin, kuidas tuul tõstis ühe leivapätsi lendu. Samal laual olevad saiapätsid ei liikunud millegipärast paigast. Leivapäts lendas aknast välja, oli karta, et see võis kellelegi pähe kukkuda. Ukse juurde tuli rahvast juurde. Rääkisin neile, mis oli juhtunud. Läksime sellest aknast välja vaatama, kust leib oli välja lennanud. Nägime, kuidas akna all kolm kodutut sõid.

*
Olin saatnud kahele ajakirjale kaastöö. Klaus ütles, et ühe kaastöö asemel avaldatakse üks teine, teine kaastöö jääb ka ilmumata. Ütlesin, et siis ei ilmu kumbki minu kaastöö. Klaus helistas ajakirja toimetusele, et mul pole reaalsustaju, kui räägitakse, et ühte kaastööd ei avaldata, siis ma arvan, et jutt käib minu kaastööst. Kui minu kohta öeldi, et mul pole reaalsustaju, siis pidi küll minu kaastöö ilmumata jääma.

*
Arvutiekraanil hakkasid värvid lainetama. Arvasin, et see on lühiajaline häire ja jäin ootama, et see üle läheks, aga järgnesid järjest uut moodi lainetused. Hakkas tunduma, et arvuti on meelega niimoodi programmeeritud, sest seda peeti ilusaks. P. Simson ütles, et sellesse arvutisse murdis sisse tema. Nüüd ma teadsin, kes oli seda teinud, aga mitte mismoodi. Räägiti, millistel Tallinnas mänginud tugevatel vene maletajatel on olnud kõigest esimene järk. Üks olevat Trotski. Parandasin, et siis juudi maletajatel, Trotski oli juut, kommunistidest vähemalt pooled olid tol ajal juudid. Öeldi, et ühel eesti poisil, kes oli tulnud omavanuste maailmameistriks, olevat ka ainult esimene järk. Küsisin, kas ta siis maailmameistrivõistlustel kõrgema järgu normi ära ei täitnud. Vaatasin Kerese partiid ühe maletajaga, keda oli nimetatud. Kerese vastane jättis etturi ette ja natuke aega hiljem teise. Aga ta ei jäänud kahe vähemetturiga, sest ühe etturi sai ta kaks käiku hiljem tagasi, see oli kaitsmatu. Mulle tundus, et olen seda partiid juba varem näinud. Mõtlesin, et peaks vaatama Kerese kogutud partiidest, kas seal, kus mul järjehoidja vahel on, on selline mäng.