Raamat "Sakalast"

Ea Jansen. "C.R. Jakobsoni "Sakala"". Kirjastus "Eesti Raamat", Tallinn 1971. 352 lehekülge.

Autor ei hinnanud ise hiljem oma Nõukogude-aegseid kirjutisi kuigi kõrgelt. Hilisemas raamatus ta ütles, et Nõukogude ajal küll uuris ajalugu, aga ei olnud sellest kirjutades vaba. Nüüd loetud doktoritöö põhjal valminud raamat algab kohustuslikku Lenini tsitaatidega möla sisaldava eessõnaga, oma ajast tingitud lõike on ka teose põhiosas, aga on ka väärtuslikumat.

Jakobson oli teravalt kirjutav ajakirjanik. Juba esimene aasta "Sakala" toimetamist tõi talle kaasa kuus kohtuprotsessi. "Eesti Postimehe" toimetaja J. V. Jannsen kirjutas Jakobsonist rahumeelsemalt. Liigset teravust heitis Jakobsonile ette ka "Oleviku" asutaja Grenzstein, kuigi on hiljem ka ise teravalt kirjutanud. Jakobson võitles mõisnike eestlastele tehtava ülekohtu vastu, kuid tõi sellega rahvale kaasa uusi kannatusi, sest osad "Sakala" lugejad langesid tagakiusamise ohvriks. Võibolla on ka Jakobsoni enneaegne surm seotud võitlusest tingitud tervistkahjustava pingega.

Uuemas kirjanduses on öeldud, et Jakobson esindas Rousseau poliitilist ja Hurt Herderi kultuurilist rahvuslust. Siin raamatus nimetab Ea Jansen küll Rousseau rahvuslust poliitiliseks, aga Herderi oma romantiliseks. Seda kirjutades vaidleb ta nendega, kes seostavad Rousseau mõju Lääne- ja Herderi oma idapoolsema Euroopaga, Janseni meelest Rousseau ja Herderi mõjud põimusid. Romantilisest rahvuslusest kui poliitilise vastandist rääkimine ei ole vast kõige täpsem, sest ka Rousseaud on peetud romantismi teerajajaks. Carlyle oli romantik, aga kirjutas poliitikast. Romantilist ja kultuurilist ei saa samuti samastada, sest on olemas ka realistlik kultuur. Tänapäeval rahvusromantilise ajalookirjutuse all mõeldakse just poliitilisemat, mitterahvusromantiline püiab olla erapooletum.

Olen kirjutanud, et eestlaste romantismiaeg oli eelkõige ärkamisaeg. Jakobson oli ärkamisaja tegelane, aga Ea Janseni arvates oli Jakobson valgustaja, kes jäi romantismist ja sotsialismist puutumata. Mida sellest arvata? Jakobsonile kui romantikule räägib tõesti vastu "Sakala" igas numbris korduv range rubriikide järjestus, mida seostaks pigem klassitsistliku ratsionalismiga. Aga kui Jakobson oli äge rahvuslane, siis rahvusluse aeg algas Euroopas koos romantismiajaga. Romantikud tundsid huvi loodusrahvaste vastu, sama moodi propageeris Jakobson eesti rahvariitete kandmist ja kandis neid ka ise. Romantismile on omane minevikunostalgia, Jakobsonil avaldub see teoorias 700-aastasest orjaööst ja sellele eelnenud paremast ajast, samuti ajalehele muinasmaakonna nime andmises. Tegelikult on minevikunostalgia omane ka klassitsismile ja renessansile Rooma eeskuju kaudu, romantismil avaldub see rohkem keskaja ja baroki eeskuju kaudu, eestlaste muinasaeg, millest midagi teada oli, kattus rohkem keskajaga. Jakobsoni eeskuju Rousseau oli Ea Janseni arvates üksnes valgustaja, aga raamat "Romantismiaja inimene" seostas teda juba romantismi tekkima hakkamisega. Rousseau suurendas inimeste huvi looduse vastu. Jakobsoni loodushuvi kohta kirjutab Ea Jansen, et Jakobsonile meeldis maatöö ja ta võis tundide kaupa mesilasi vaadata. Valgustus seostub ratsionaalse ja romantism irratsionaalse mõtlemisega. Majandusasjades ei käitunud Jakobson ratsionaalselt, vaid tegi liiga suuri plaane, mis viis ta võlgadesse. Irratsionaalne oli ka see, kuidas ta vastaseid demoniseeris.

Olen refereerinud kellegi tähelepanekut, et Grenzsteini ajalehetoimetajaks saades hakkas "Sakala" tellijate arv langema ja Grenzsteini lehel tõusma. Ea Jansenil ei ole nende aastate kohta täpset statistikat, aga ta nõustub, et 1881.–1882. hakkas langema "Sakala" põhimaakonna Viljandimaa tellijate arv, kuid teistes maakondades olevat veel tõusnud. Umbkaudsetest tellijate koguarvudest nende aastate kohta paistab tõenäoline, et tellijate arvu kasv vähemalt pidurdus. Ea Janseni arvates on seda raske seletada. Ta oletab põhjusena, et Viljandimaa taluomanike majanduslik olukord oli kindlustunud ja nad kaotasid võitluse vastu huvi. See seletus ei tundu usutav, sest majandusliku olukorra kindlustumine ei saanud toimuda hüppeliselt ühe aastaga, "Sakala" oli alles 1878 ilmuma hakanud ja seni oli tellijate arv iga aasta tõusnud. Loogiline seletus tundub, et kuna ka Grenzstein oli pärit Viljandimaalt, siis oli tal selles maakonnas kohe lugejaskond olemas. Sellisele seletusele räägib vastu Ea Janseni toodud arv, et aastal 1881, kui Grenzstein hakkas "Eesti Postimeest" toimetama, oli sellel lehel tellijaid veel vähem kui aasta varem. Aga juhul kui tellimused vormistati juba eelneval aastal, siis toimetas lehte Harry Jannsen ja need numbrid võisid olla hinnang tema tegevusele.