Õnnelik elu

Vahel olen mõelnud, miks ma pean raamatuid tõlkima, kui olen hariduselt ajaloolane. Aga kui eile see mõte tööpäeva alguses jälle pähe tuli, siis mõtlesin edasi, et mulle meeldib tõlkida rohkem kui töötada sõduri, politseiniku, hambaarsti või õpetajana. Pärast seda mõtet pole tõlkimine mind enam väsitanud ja loodetavasti ei väsita ka edaspidi. Pealegi jääb igast päevast osa endiselt ajaloo uurimiseks, seega võiks öelda, et ma teen nii paremuselt teist kui ka esimest tööd. Kolm suurt soovi on elus täide läinud: 1) et Nõukogude võim lõppeks, 2) et ma saaks õppida ülikoolis ajalugu, 3) et ma saaks teha lugemise ja kirjutamisega seotud tööd.