Balti-Põhjamaade regionalism

Ajalooline Ajakiri. The Estonian Historical Journal. Baltic-Nordic regionalism. Balti-Põhjamaade regionalism. 2015, 3 (153).

Üks mõte, mida ma sellest teemanumbrist ei leidnud, oli enne rahvahääletust kirjas Kalle Kulboki toimetatud võrgulehel www.euroskepsis.ee. Seal kirjutati, et Eestil oli enne Euroopa Liitu astumist ka muid alternatiive, nagu Ameerika Ühendriikide 51. osariigiks saamine või Põhjamaade konföderatsioon. Kulbok ei olnud küll Põhjamaadega liitumise variandi esimene väljapakkuja, ajakirja teemanumbris on juttu rohkem varasematest aegadest.

Selles numbris on Carl Marklund ja Mart Kuldkepp kirjutanud sidemetest Rootsiga, Ainur Elmgren Skandinaavia Nõukogude vabariigi loomise plaanidest ja Marta Grzechnik Poolast. Tähelepanuväärne on, et ingliskeelse pealkirjavariandi järgi Eesti ajakiri on avaldanud numbri, mille rõhk on Eestist kaugematel maadel. Hiljuti loetud 2006. a. Balti ajaloo aastaraamatul oli rõhk Eestil. Raamatukogus olen lugenud ka välismaa ingliskeelseid ajalooajakirju, aga need pööravad tähelepanu rohkem Rootsist suuremate maade ajaloole.

Raamatus "Ida ja Lääne vahel" ütles Karjahärm, et Vene keisririigi ajal hoidsid eestlased Vene-Saksa vastuolude korral Venemaa poole. Karjahärma tähelepanek oli suuremal materjalihulgal põhinev üldistus, aga ajakirjanumbris kirjutatakse erandlikumast juhtumist, kui Aleksander Kesküla püüdis Esimese maailmasõja ajal õhutada Rootsit Venemaa vastu sõda alustama, ilma et artikli autor rõhutaks, et see oli erand. Kesküla kuulutas veel, et ta esindab kogu Eestit. Venemaa ei olnud ühtne, sest seal võitlesid ka enamlased keisri vastu.

Ühes artiklis on juttu sellest, kuidas Nõukogude võimu taheti kehtestada kogu Skandinaavias. Tegelikult nägid kommunistid üldse ette maailmarevolutsiooni, Skandinaavia oli ainult osa maailmast, mida nad tahtsid vallutada. Vahepeal jäi mulje, et neist plaanidest on loobutud, kuid Suvorov on kirjutanud, kuidas Nõukogude Liit valmistus Saksamaad esimesena ründama ka Teise maailmasõja ajal.

Eesti ja Skandinaavia või Poola sidemed võivad seisneda ka mingite tuleviku või oleviku moodustiste asemel selles, millist varasemat ajalooperioodi rohkem tähtsustatakse. Eestis on olnud Rootsi aeg ja Poola aeg. Hendrik Sepp arvas, et oli hea, et rootslased lõid poolakad välja. Uuemal ajal ei ole kõik rahul olnud, et rootslastel on liiga suur mõju Eesti pangandusele ja ajakirjandusele.