Varasemast paksem raamat

Kõndisin pimedas läbi linna. Ma ei näinud üldse inimeste nägusid, aga üks vastutulija tundis mind ära. Küsisin, kes ta on. Ütlesin, et võibolla ma näen pimedas halvemini kui valges sellepärast, et silmades on kolvikeste ja kepikeste arv erinev. Vastutulija ütles, et ta on Henn.

*
Olin äärelinna raamatupoes. Raun võttis kätte sarja uue raamatu, mille tagakaanel olid nimetatud sarjas varem ilmunute pealkirjad, viimasena minu raamatu oma. Eelmised selle sarja raamatud olid õhukesed ja oranžide kaantega, nüüd oli ilmunud paks siniste kaantega. Sellel oli kaks välismaalastest autorit, pealkiri oli "Eesti geopoliitika" teine köide. Ütlesin, et seda raamatut ei ole ma varem näinud. Raun vastas enda kohta lühemalt: "Pole." Ta läks raamatuga kassasse. Lahkusin poest ja kõndisin mööda tänavaid. Mõtlesin, et Euroopa Liidu vastaseid peetakse rumalateks, aga nad kirjutavad kõrgel tasemel raamatuid. Olin oma seisukohti inimestele väga süstemaatiliselt selgitanud, aga hiljem neis ise kahtlema hakanud. Oudekki jälgis mind ja võis öelda, et ma olen äärelinna ära eksinud. Ta oli kunagi kirjutanud, et äärmuslaste viga on see, et nad suhtlevad ainult teiste äärmuslastega. Aga ta ei teadnud, kellega ma rääkinud olen.