Jõe ääres ja külas

Kõndisin mööda teed ja sõidutasin Emajõel kahte paati. Paadid juhtisid ennast ise ja üks neist tegi vee peal ootamatuid pöördeid. Kartsin, et ta võib kellelegi otsa sõita. Jõudsin parki. Otsustasin, et kõnnin muru peal, mitte mööda teed. Aga murul olid pingid, millel istusid inimesed. Seetõttu läksin veele veel lähemale, et inimestest kaugemal kõndida. Jõudsin järele emale ja isale, kes olid enne mind jalutama läinud ja kõndisid samuti vee ääres. Ütlesin paatide kohta, et ma kardan, et need droonid sõidavad kellelegi otsa. Ütlesin, et kõnnin majani number 100, siis pööran ringi. Varsti parandasin, et kui ma tahtsin mööduda 100 majast, siis pidin kõndima majani number 50, sest tagasiteel möödun uuesti 50 majast. Või ka mitte majani number 50, sest meie maja number ei ole 0. Läksime autoga sõitma. Mina istusin roolis ja isa selja tagant juhtis. Minul lube ei olnud, isal olid. Vahetasime kohad ära. Aga nüüd pidin mina juhtimisse sekkuma, sest isa ei vajutanud pidurit. Sõitsin kahe suure auto vahelt läbi ja mahtus täpselt. Järgmise kahe suure auto vahelt ma läbi ei sõitnud. Läksime ühe poliitiku majja. Isa ütles, et nüüd ei tule tõsine olla, vaid olla. Poliitiku naine tuli vastu. Ütlesime, et tulime sauna. Poliitiku naine vastas, et saun ongi köetud. Inimesi tuli juurde. Poliitik andis mulle seadme, mille erinevatesse aukudesse varrast pistes hakkasid kõlama erinevad muusikapalad. Poliitik küsis, kas ma tunnen need ära. Vastasin, et tunnen küll, need on talveteemalised. Poliitik ütles, et õige, talveteemalised.