Tund ruumis 307

Lugesin ajakirjast "Tuna" kõigepealt esikohal olevat esseed. See oli ühe raamatu kohta ja kirjutasin selle põhjal blogisissekande, nagu oleks see raamatu enda kohta, kuigi seda ma polnud lugenud. Pärast mõtlesin kirjutada teise blogisissekande sama ajakirjanumbri kui terviku kohta. Olin lugenud läbi vanaisa raamatu ja kirjutanud selle kohta blogisissekande. Sissekandes olin jätnud mainimata, et vanaisa raamatu pealkirjas sisalduv sõna "klassivõitlus" on eksitav. Olin kirjutanud, et klassivõitlusest on ühes teises kohas ka kirjutatud. Olin lugenud Saaremaa ajalehte ja kirjutanud, et seal ilmus artikkel, mille lugemine on kohustuslik. Helina oli Saaremaalt pärit ja kui ma kirjutasin Saaremaa ajalehest, pani ta oma blogisse viite minu blogile üles tagasi. Ta ei viidanud seal kellelegi teisele kui minule. Võis jääda mulje, et ma loen kõiki välismaa ajalehti ja kõiki Eesti maakonnalehti.

*
Seisime klassiruumi 307 ukse taga ja ootasime tundi sisselaskmist. Mul olid klassikaaslaste näod hästi selged, aga paralleelklassi õpilaste omad mitte. Klassiõde, kes oli kaua puudunud, oli jälle kooli tulnud. Oli veerandi algus ja küsisin, kas keegi on üldse esimeselt korruselt ruumijaotusplaanist vaadanud, kas meil tuleb tund samas ruumis, kus eelmisel veerandil. Üks teine õpetaja tuli ruumist 306 välja, et meid 307-sse sisse lasta. Ütlesin, et vahel võib õige ruumi kätte näidata giid. Giidi kabineti uks oli koridoriakna kõrval. Oma õpetaja tuli ka klassist seestpoolt ust lahti tegema. Minu pinki istus klassivend, kes ei olnud seal varem istunud. Küsisin, kas ma võin ka sinna pinki istuda. Olin segi ajanud teise ja kolmanda pingi. Istusin teise pinki, mis oli minu õige koht ja mis oli veel tühi. Kaua puudunud klassiõele hakati hoolitsevaid küsimusi esitama. Ta vastas, et praegu on ta rõõmsameelne inimene. Õpetaja hakkas esitama klassile küsimusi toiduainete ostmise sageduse kohta. Kõigepealt küsis ta, kui sageli tuleb osta herneid. Vastasin, et kord nädalas. Üks klassiõde küsis selle peale, et kui sageli ma ikka tahan herneid süia. Vastasin, et oleneb perekonna suurusest. Õpetaja lasi vastata ostmise sageduse kohta mõnel õpilasel ja pani vastused tahvlile tabelina kirja. Oli oodata, et iga järgmise toiduaine puhul olen jälle mina üks neist, kes peab vastama, sest kellelgi teisel ei olnud nii suurt peret. Õpetaja jagas kõigile laudadele ühe eksemplari ajakirja "Pioneer". Vaatasin, et meie lauda andis ta selle numbri, kus on ilmunud minu luuletus, aga üks laud tahapoole teise numbri. Vaatasin, et meie laual olevas numbris oli ilmunud rohkem õpilaste luuletusi kui ma mäletasin. Kui jõudsime selle leheküljeni, kus pidi olema minu luuletus, siis panin sõrme oma luuletuse asukohta, et pinginaabrile näidata. Aga selgus, et seal oli üks teine luuletus. Minu luuletus oli ilmunud aastal 1989, aga see number oli siiski aastast 1993. Ütlesin pinginaabrile, et see number on mulle ka tuttav, meil on kodus paar numbrit. Ütlesin, et õpilaste luuletusi avaldatakse palju. Pinginaaber vastas, et ja need pole midagi väärt. Minu luuletus oli, sest iga kord, kui ma olin seda ette lugenud, oli publik naernud. Pinginaaber rääkis, et kui skänneeritakse Maad, siis mõjutavad pilti teised taevakehad. Algul sain aru, et ta räägib, et teiste taevakehade servad jäävad ka pildile, aga edasi rääkis ta, et skänneerimisel kasutatavad seadmed mõjutavad ennustusi liikide säilimise kohta.