teisipäev, märts 21, 2017

Pikk loengupäev

Käisid NATO juhi valimised. Kandideerisid Jeltsin ja üks ameeriklane. Jeltsin polnud ise NATO liikmesriigi kodanik. Ütlesin, et Jeltsini valmine oleks ohtlik, sest ta on tahtnud varemgi sõda alustada. Valiti ameeriklane.

*
Üks välismaalane kandideeris Tartu linnavolikokku. Ta andis suuri lubadusi ja rahva enamus oli tema poolt. Kui valimistulemused selgusid, siis öeldi talle, et ta nüüd lubatud raha rahvale laiali jagaks. Välismaalane võttis taskust rahapaki ja ütles, et ta vaatab, kui palju tal on. Tal oli raha palju vähem kui ta oli jagada lubanud. Aga ta oli vähemalt nõus kõik olemasoleva laiali jagama. Istusime söögilauda. Välismaalasest saadik oli teinud kõigile oma valijatele välja lisaportsu, mis pidi nii olema ka järgmistel kordadel. Aga temas oldi pettunud ja ei tahetud tema välja tehtud toitu hästi süia. Mina seda portsu ei saanud, sest ma polnud välismaalast valinud. Aga Tõnu oli ja sai selle portsu, kuid ei söönud ise, vaid pakkus mulle. Algul olin nõus vastu võtma, aga siis ütlesin, et Tõnu annaks selle emale, ma saan ilma selletagi kõhu täis. Mõtlesin, et järgmine kord seda välismaalast tagasi ei valita. Võibolla tal oli siiski pangas rohkem raha kui ta ütles. Seletati, et teda ei valitud lubaduste pärast, vaid tal on lihtsalt sellised silmad, mis naistele meeldivad.

*
Võtsin vana vene keele vihiku ja vaatasin seda. Mul olid tolle klassi vihikus kõik grammatikatabelid kirjas. Tookord oli minu pingutus seisnenud ainult selles, et olin need üles kirjutanud, aga nüüd mõtlesin ka selgeks õppida. Ruum oli hämar ja selles oli palju rahvast. E. Loone rääkis oma järeltulijatest.

*
Kõndisin lugemissaalis. Läksin vastu ühte laualampi ja pärast seda ei püsinud see laualamp enam püsti. Püüdsin seda püsti panna. Varem oli ka juhtunud, et minu käes laualampide püstipüsimisvõime kaob, aga alati ainult siis, kui ma polnud rahulik. Üks töötaja ütles, et hakake lõpetama, sest kell oli palju. Üliõpilased olid pidanud loengus oma nimed paberilehele kirja panema. Nüüd kaks naisüliõpilast kaebasid, et on kirja pandud vaid perekonnanimesid ja eesnime tähti. Nad tahtsid nimekirja täiendada, et oleks täiseesnimed kirjas. Mina olin istunud kõige uksepoolsemal toolil. Küsiti kes minu kõrval istus. Pakuti, et võibolla Hiiemäe, tema kirjutab oma nime lohakalt. Vastasin, et suurem osa ajast istusin üksi, aga eksami ajal istus sellel kohal küll tema. Üliõpilane ütles selge ja kirjutas nime üles nii, et kirja said ees-, perekonna- ja üks kolmas nimi. Ootasin, kas minu nime ka küsitakse, aga ei küsitud. Nähtavasti koostati ainult esimese kursuse nimekirja. Kuna kell oli juba üle täistunni ja ühe korra oli juba palutud ruumist lahkuda, siis nüüd lahkusin. Täna oli olnud korralik päev. Magistriõppe kolmel esimesel aastal olin vaevu õppinud ja kaalunud õppe katkestamist, aga alles neljandal aastal hakkasin jälle täispingega õppima nagu bakalaureuseõppes. Varasemal aastal olin Kangilaski eksami tegemata jätnud, aga tänavu mõtlesin käia tema loengutes uuesti, kuulata erinevalt varasemast aastast kõiki ja kõik eksamid ära teha. Täna oli olnud kolm loengut ja nüüd hakkasin koju minema. Aga siis tuli meelde, et loengud ei ole veel läbi. Tegin nutunägu. Mul oli raske neljandasse loengusse minna, sest ma polnud ühelgi loenguvaheajal söönud. Koolisöökla ei olnud õppeaasta algul veel tegevust alustanud.

0 vastukaja: