Valeväited ja naljad ajalehtedes

"Eesti Päevalehes" kirjutati hiljuti, et kellelegi oli tööandja öelnud, et seadus keelab skisofreenia diagnoosiga lasteasutuses töötada, isegi kui diagnoos on kirja pandud eksituse tõttu. Seda uskusid nii diagnoosi saaja kui ka ajakirjanik. Mina ei uskunud ja kontrollisin "Riigi Teatajast" üle. Töötamist keelavat seadust ma loomulikult ei leidnud. On küll seadus, mille järgi skisofreenia põdejaid ei võeta kaitseväkke. Aga juhul, kui nad pole enam kolm viimast aastat ravi vajanud, siis võidakse võtta. Varem olen usaldusväärsematest allikatest lugenud, et skisofreeniast paraneb tänapäeval kolmandik inimesi täielikult, kolmandik osaliselt ja üks kolmandik tõesti ei parane. Ajaleht väitis, et skisofreenia on ravimatu ja pidevalt süvenev haigus, aga suurema osa patsisentide puhul see tegelikult nii ei ole.

Lugesin ajalehest ka uudist, et Saksamaa tahab keelata internetis valeuudiste kirjutamise. Seda polnud öeldud, et keeld laieneks ka ajalehtedele. Kas valede levitamist on üldse võimalik vältida? Sihilikku valetamist küll, aga inimlikku eksitust ja teiste valede või eksituste uskuma jäämist mitte. Ilukirjanduse või nalja võib ka keegi valetamiseks tembeldada. Üks päev räägiti raadios, et Rootsi ajalehed ei tee enam aprillinalja, sest selle eest võib saada valetamise süüdistuse. Kas ei võiks asja lahendada sellega, et paigutada naljad naljarubriiki? Esimesel aprillil võiks ju naljarubriigile rohkem ruumi eraldada.