Sõja käik

Venemaa alustas Eesti vastu sõda. Istusin ühes ruumis ja püüdsin magada. Vaenlased tulid meid arreteerima. Mind pandi teise vangikolonni kui ülejäänusid, sest mind peeti ohtlikumaks. Öeldi, et minuga tuleb probleeme. Räägiti, et see kord pole venelastel sõda nii hästi ette valmistatud kui eelmine kord. Põgenesime vangistusest ja liitusime Eestis paiknevate liitlaste baasivägedega. Natuke hiljem öeldi, et Pille jooksis venelaste poolele üle. Küsisin, kas koos Oudekkiga. Vastati jah, tal ei jäänud muud üle. Üks liitlaste väeosas lahkus Eestist, aga see, millega mina olin liitunud, jäi veel alles. Siis lahkusid ka selle väeosa välismaalased, jättes eestlased üksi sõdima. See raamat kuulus nende hulka, kus sündmused arenesid tegelase tahtest olenemata. Mõtlesin, et kui ma venelaste kätte langen, võidakse mind maha lasta. Aga võidi piirduda ka vangistusega, nagu oli tehtud Teises maailmasõjas Saksa poolel võidelnutega.