Ürituselt oma tuppa

Hakkasin ühelt rahvarohkelt ürituselt lahkuma. Kõndisin välisukse suunas. Ukse lähedal oli üks inimene kokku kukkunud ja lamas maas. Teine tegi talle vereülekannet. Aga ta polnud seda õppinud ja tegi katse korras. Haige seisund võis veelgi halveneda, kuna vere üle kandmise punkti eelnevalt ei puhastatud. Läksin trepist kaks korrust allapoole, et suunduda oma tuppa. Kui ma trepist kaks korrust alla läksin, siis hakkasin seda maja koolimajana kujutlema. Jõudsin tuppa, kus ma elasin. Elasin seal teiste inimestega koos, aga neid ei olnud kohal. Räägiti, et ärge tähtsustage katoliiklaste ja protestantide vahelisi vastuolusid üle, võibolla tehakse selline piiblitõlge, mis nad jälle ühendab. Mõtlesin, et kõigis kollektiivides on juhtunud, et hakkab tunduma, et üks naine viibib minu läheduses sagedamini kui teised. Tundub, et see ei ole juhuslik. Aga alati lõppeb asi sellega, et ta rohkem seda ei tee.