Mõtteid raamatuarvustuste põhjal

Lugesin "Novõi Miri" raamatuarvustusi edasi. Ühe luulekogu arvustuses esines sõna naiserootika. Mõtlesin, et kuigi mingis vanuses hinnatakse vastassoost inimesi kõrgemalt kui sookaaslasi, ei kehti see luule kohta. Kui naisluuletaja kiidab mehi, siis see ei pruugi meestele veenev tunduda. Teisiti võib olla asi juhul, kui lugeja suudab seda võtta isikliku kiitusena.

Üks lause oli umbes, et Volga voolab alati Kaspia suunas. See tuletas meelde, et Nõukogude ajal tehti siiski Siberi jõgede ümberpööramise projekte. Aga vast mitte Volga pööramise, sest sellele on ehitatud hüdroelektrijaamu, mis pööramist raskendaksid. Geograafia tunnis räägiti, et nende tammide tõttu jääb Kaspia merel iga aasta väga palju vett saamata.

Vene kirjanduse arvustuste järel tulevad saksa ja inglise kirjanduse arvustused. Seega riikide, mille suhtes kehtivad Venemaal vastastikused sanktsioonid, mitte liitlastena nimetatud Hiina, India ja Süüria. Nõukogude ajast mäletan, et kuigi ajakirjandus rääkis lääneriikidest kui vaenlastest, hindas rahvas kõrgemalt just välismaa asju ehk Lääne kaupa. Lääne kirjandusega seovad Venemaad pikemaajalised keelesugulus ja ristiusu traditsioon. Keelesugulus rohkemgi kui eestlaste puhul. Itaalia sõdis Esimeses maailmasõjas Saksamaa vastu ja Teises Saksamaa poolel, ehk tuleb selliseid pöördeid edaspidi ka Venemaa poliitikas.

Üks arvustus võrdles Saksa natse teiste riikidega, et teistes riikides olevat tehtud samasuguseid asju. Natse ei kiidetud, aga püüti näidata, et teised pole palju paremad. Sorokini Teise maailmasõja ajal kirjutatud raamatus ei peetud samuti eri pooltel sõdinud Euroopa riikide vahelisi erinevusi väga suureks, mõlemaid peeti sama meelelise kultuuri esindajateks. Selle jutu kasuks räägib näide, et olümpiamängudel võistlesid nii natsid, kommunistid kui ka demokraadid, aga keskajal ei peetud üldse olümpiamänge, kuigi antiikajal oli juba peetud.

Ajakirjas on sama Saksamaa teemalise raamatu kohta ka teine arvustus. See on teistsuguses toonis. Kui üks arvustaja räägib Saksamaa ja teiste riikide sarnasusest, siis teise meelest ei olnud natsism ka Saksamaale endale iseloomulik, natsid olevat Saksamaa okupeerinud. Selle kohta on avaldatud ka teistsugust arvamust, kellegi meelest viis natsismini Saksamaa teistest riikidest erinev pikaajalisem ajalugu ehk Sonderweg. Uku Masingul oli umbes selline mõte, et juutidel ja aarialastel vahe tegemine on kooskõlas sellega, kuidas saksa keel on alati sugudel vahet teinud. Aga ma toon teistsuguse näite, et Hitler rõhutas riigi ühtsust, kuid Saksamaa oli 19. sajandi teise pooleni olnud paljudeks riikideks killustatud, palju kauem kui Prantsusmaa.