Seisude vaatamine

Näidati ühte Aasia maad. Ütlesin, et seal pole üldse puid, ainult põõsad, ja mõne koha peal ei ole isegi rohtu. Olime rohumaal. Oli oht, et lapsed võivad panna suhu mürgiseid taimi. Mina polnud lapsena muid taimi peale hapuoblika eriti suhu pannud, sest mind oli hoiatatud, et kõik ei kõlba süia. Aga uuema aja lastele polnud võibolla kõike meeles õpetada olnud. Lugesin kodus ühte raamatut. Olin selle esimese poole juba kunagi varem läbi lugenud, nüüd jätkasin pooleli jäänud kohast. Aga eespoolne osa ei olnud enam hästi meeles, selle võrra võis blogisissekanne raamatu kohta lühem tulla. Enne söögiaja algust vaatasin uuesti ka eespoolset osa. Kirjutati, et religioonis on väga väike protsent tõtt, aga see ei tähenda, et see tõde tähtis ei ole. Võidi küsida, et kui tõde on väike protsent, kas siis ei ole tõe rääkimine tähtis.

*
Vaatasin kaheratsu avangu seisu. Must oli lükanud ettureid edasi nii f kui ka h-liinil. Tundus, et avatud liinid andsid talle head rünnakuvõimalused. Aga sellepärast, et mingi variant oli teooria järgi hea, ei osanud ma seda veel ise mängida, eelistada tuli muid variante. Öeldi, et teooria hinnangud on ebakindlad. Vastasin, et sellepärast, et teooria kõike ei tea, ei ole vaja teooriat kõrvale jätta. Panin peale seisu, kus mõlemal poolel oli palju vigureid, aga mitte ühtegi etturit. Ütlesin Hennule, et see on huvitav seis. Henn vastas, et ta paneb huvitavama seisu peale. Ta pani lauale seisu, kus pooltel oli nuppe ebavõrdselt, aga ebavõrdsus ei pääsenud võibolla mõjule, sest liputiival kuningate eest olid etturid kinni lükatud. Henn küsis, kumma seis on parem. Tal läks üks nupp ümber ja ta polnud enam kindel, kus ruudul see olema pidi. Viltuseid nuppe oli teisigi. Ütlesin, et enne ma seda seisu ei vaata, kui kõik nupud püsti on.