Rahvaesindusest maale

Eesti hakkas iseseisvuma ja Päts oli rahvaesinduse liige. Ühel päeval sõitis ta maale. Kirja oli pandud tema mõttekäik, selles olid segamini põllumajanduse ja poliitika teemalised mõtted. Ma koostasin Pätsi raamatut. Mõtlesin, et ma peaksin kõik tema kohta läbi lugema, aga jõuan lugeda tähtajaks läbi 1920. aastad, mitte 1930. aastaid. Aias oli kaks maja, mis mõlemad olid lagunema hakanud. Öeldi, et lihtsam on majad buldooseriga kokku lükata ja uued ehitada kui vanu remontima hakata. Tagaväravast tuli aeda inimesi juurde. Nad hakkasid luuaga teed pühkima. Varem aias olnu ütles, et ta ei luba seda teha, see on teisejärguline tegevus, tähtsam on kõigepealt maju remontida. Mõtlesin, et alles ta tahtis majad kokku lükata ja nüüd räägib nende remontimisest.

*
Toimus rahvakogunemine. Selles kohas kasvas lumimarja põõsas. Teadsin, et selle marjad on mürgised, aga üks poiss hakkas neid sööma. Ütlesin talle, et need on mürgised, ja küsisin, kas ta neid varem on söönud. Ta vastas, et ei ole, ja lõpetas söömise ära. Marju hakkas sööma teine poiss. Ütlesin ka talle, et need on mürgised. Ta lõpetas söömise ja palus, et ma kogu koolile ei räägiks, et ta neid sõi. Vastasin, et räägin küll, kogu kool ei tunnegi teda. Ta vaidles vastu, et tunneb. Mõtlesin, et ongi nii, et teised inimesed kõik tunnevad üksteist näo järgi, aga mina mitte. Mõtlesin, et seni ma lootsin, et lapsed on nii targad, et mürgimarju sööma ei hakka, aga nüüd tuleb välja, et isegi täiskasvanud söövad marju, mida nad ei tunne. Võtsin TEA Entsüklopeedia köite, et vaadata sealt, kui mürgised need marjad on. Leidsin taimede mürgisuse tabeli, aga ei osanud seal toodud sümboleid tõlgendada. Ütlesin, et ma tahan sõnalist teksti, mitte sümboleid.