neljapäev, juuli 12, 2018

Vastuargumendid lastetusmaksule

Nägin silmanurgast, et eilses ajalehes propageeriti lastetusmaksu. Toon sellise maksu kehtestamisele mõned vastuargumendid:

1) Mõnel pole lapsi sellepärast, et tal pole raha. Siis pole tal ilmselt ka raha suurte maksude maksmiseks.
2) Mõni loobub lastest halva tervise tõttu. Kas teda peab karistama selle eest, et ta haiguse geene edasi ei anna?
3) Mõni usk ei luba vaimulikul abielluda. Kas on viisakas oma usust kinni pidajale maksu kaudu meelde tuletada, et ta on potentsiaalne lastesaaja?
4) Laste saamine seostub seksuaalsusega, aga mõnele inimesele on seksuaalsus vastik. Tuletada talle iga kuu meelde, et ta on potentsiaalne lastesaaja on ahistamine.
5) Mõni inimene püiab lapsi saada, aga ei ole selleks bioloogiliselt võimeline. Tal võib olla sellepärast niigi halb enesetunne ja karistused muudaksid selle veelgi halvemaks. Ta saab soovi korral ise mõne lapse lapsendada.
6) Eestile võib negatiivne iive majanduslikke probleeme tekitada, aga maailma rahvaarv on liiga suur. See kiirendab keskkonnakatastroofi.
7) Kui üks riik kehtestab lastetusmaksu ja teine mitte, siis võivad asju rahas hindavad inimesed kodumaad vahetada ja võibolla see hoopis vähendaks rahvaarvu, mitte ei suurendaks. Võrdluseks on Lätist alkoholi toomine.

4 vastukaja:

Anonüümne ütles ...

Vene ajal vist soovitati sel puhul lastekodust võtta,kui olid näiteks diabeetik---nendel oli sünnitamine keelatud, neid ei ravitud raseduse tarbeks ja nad ilma selleta lapsi välja ei kandnud. Ja väga hea, et oli nii, järgmised diabeetikud jäid sündimata. Ma täpselt ei mäleta, kas mingi tõend vabastas lastetusmaksust, kuigi olin palgaarvestaja...

Simo Runnel ütles ...

Mõni langeb depressiooni, sest ei saa endale soovitud abikaasat. Ta vajab lohutamist, mitte maksustamist.

Õemees ütles ...

Ehk on probleem maksu nimetuses, et tekib mulje nagu oleks tegemist karistuse või lastetuse osatamisega. Selle maksu otstarve oleks ju panna lastetuid laste kasvatamist kaasrahastama, mitte stimuleerida neid lapsi saama või neid laste puudumise eest karistada. Et täiendav maks ei võtaks jalgu alt noortel, kes alles oma elu alustavad ja võivad tegelikult mingi hetk hiljem lapsi ikkagi saada, võiks see hakata kehtima näiteks 45ndast eluaastast (pärast naiste fertiilset iga) ning kanda nime näiteks Lastetu täiendav pensionikindlustusosa-maks vms. Põhimõtteliselt vastaks see sellele kulule, mida lapsevanemad on tulevasi pensionimaksjaid kasvatades ja ülalpidades teinud.

Simo Runnel ütles ...

Siis läheb blogi lugemine ka tasuliseks, et lugejad kaasrahastaksid blogi kirjutamisele tehtud kulutusi. Mul on niigi küsimus, kas ma saan elu lõpuni majas elada.