Piiri suunas

Isa tuli hommikul pimedas koos ühtede meestega koju. Üks meestest ütles, et keegi appi ei tule. Läksin küll esikusse, aga kõigepealt läksin vannituppa. Arstid olid kindlaks teinud, et isal on kergem haigus kui varem arvati.

*
Olime raudtee ääres. Mõtlesin, kas kõndida mööda raudteed. Varem olin kõndinud, sest olin kuulnud, kui rong läheneb, aga nüüd olid vaiksemad rongid. Võibolla rongid sellepärast lasidki iga natukese aja tagant signaali. Või nad lasid seda ainult peatustele lähenedes. Sõitsime Venemaa poole. Mulle tuli meelde, et mul pole passi kaasas. Mind ootas Venemaa piirilt tagasi saatmine. Varem oli Venemaale pääsenud ilma passita.

*
Olin koolis. Räägiti, et ühes väljaandes on palju just meie klassi liikmetest juttu olnud ja nad on võtnud sõna isiklikumatel teemadel kui muud inimesed. Vastasin, et see võib tulla sellest, et ma kirjutan unenäoblogi. Võibolla on keegi juba kümme korda minu blogist oma nime lugenud ja hakkab mõtlema, et võib ise ka sellistel teemadel kirjutada.

*
Arvuti ütles, et ühest asutusest oli minu arvutis käidud. Võibolla saadi nüüd teada, et ma olen selle asutuse süsteemi venna parooliga kodulehekülje teinud. Niimoodi kodulehekülge teha ei olnud lubatud. Kõndisin mööda tänavaid. Mõtlesin, et ma ei lähe sellest asutusest mööda, vaid kaugemalt. Läksin ühte aeda. Seal oli muidu tühermaa, aga aed oli ümber. Võibolla leidsin ühe võimaluse, kuidas sealt välja pääseda.